/nginx/o/2009/10/13/249931t1h2b25.jpg)
Ehkki vesipiipu reklaamitakse kui tervisele suhteliselt kahjutut toodet, hingab vesipiibu suitsetaja sisse enam kui 100 sigareti suitsu ja võib olla mitmete teiste alternatiivsete kasutusharjumuste tõttu tervisele väga ohtlik.
Eksperdid: vesipiibutaja tõmbab sisse saja sigareti suitsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud on arvamusel, et vesipiip pole tervisele kahjulik, ent tubakaekspert Andrus Lipandi sõnul on see sügavalt ekslik.
«Tubaka asemel pannakse alusele kanepit või muid segusid, filtrisse, kuhu käib vesi, mis peaks nikotiini kopsu imendumist vähendama, pannakse vee asemel veini või muid asju,» kirjeldas Lipand praktikat, mis võib ettearvamatult inimeste tervist mõjutada.
Samuti on tema sõnul tavaline, et vesipiibuga alustajad lähevad hiljem sigaretile üle, sest see annab kiiremini kaifi kätte kui umbes pool tundi kestev vesipiibu seanss.
Vesipiibu 30-40 minutit kestva seansi jooksul hingatakse sisse ka palju rohkem suitsu kui sigareti lühikese tõmbamise ajal, WHO andmetel võib see olla mahuliselt isegi enam kui 100 sigareti suits.
Nimelt tõmbab sigaretisuitsetaja 5-7 minuti jooksul tavaliselt 8-12 mahvi ja hingab sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu, vesipiibutaja teeb aga tavaseansil 50-200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15-1 liitrit suitsu.
Kampaania küsib nippe
Tänasel suitsetamisvastase «HELP - Elagem tubakata» kampaania pressikonverentsil märkis sotsiaalminister Hanno Pevkur, et vaatamata sellele, et Eestis suitsetajate arv aeglaselt pidevalt väheneb, on jätkuvalt veerand elanikest sellised, kes tõmbavad päevas paki sigarette. Õnneks langeb pidevalt suitsetamisega katsetajate osakaal.
Ehkki nii vesipiip, e-sigaret kui mitmed teised alternatiivsed, ohututena reklaamitavad suitsetamisvõimalused on ohuks noorte sõltuvuse tekitamisel, ei kavatse sotsiaalministeerium esialgu nende kasutamisele siiski rangeid piiranguid panna.
«Uuringud näitavad, et kanepi tarbimine on kasvanud, ehkki see on keelatud. Suitsetamine pole ka keelatud ja pigem peame me selle kahjulikkust inimestele lihtsalt rohkem teadvustama,» märkis Pevkur lisades, et keelustamine ei ole alati parim lahendus.
HELP-kampaania eesmärk on jõuda suitsetamise kahjulikkust puudutava infoga eelkõige noorteni. Muuhulgas on kampaania kodulehel võimalik sisestada oma kogemuse põhjal nippe, mis aitas inimesel suitsetamisest loobuda.