Lugejate küsimustele vastab arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg.
Palun saatke oma küsimused aadressil arter@postimees.ee või Maakri 23a, Tallinn.
Lugejate küsimustele vastab arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg.
Palun saatke oma küsimused aadressil arter@postimees.ee või Maakri 23a, Tallinn.
Erektsiooni teke sõltub paljudest asjaoludest: hingeline seisund ja kaasuvad stressitegurid, organismi üldseisund, peenise neurogeenne ja vaskulaarne regulatsioon ning funktsioon. Häired organismi tasakaalus nii ühe teguri toimel kui ka eri tegurite koosmõjul võivadki põhjustada erektsioonihäireid. Need omakorda võivad olla ajutised või püsivad.
Ajutisi häireid esineb peaaegu kõigil meestel ja nende põhjuseks on sageli füüsiline või vaimne väsimus, ka ülemäärane alkoholi tarvitamine ja suhteprobleemid. Püsiv erektsioonihäire kujuneb tavaliselt välja järk-järgult. Kõigepealt muutub erektsiooni teke raskemaks, see jääb varasemast nõrgemaks või siis peab stiimul selle saavutamiseks olema tugevam.
Tekkepõhjuse järgi võib erektsioonihäired jagada psühhogeenseteks ja orgaanilisteks. Esimesi põhjustab depressioon, stress või ärevus. Enamik püsivaid häireid on seotud mehe üldtervisliku seisundiga ehk orgaaniliste erektsioonihäirete peamised tekkepõhjused on veresoonkonna haigused, suhkruhaigus, kõrgvererõhktõbi, pea- ja seljaaju traumad ja haigused, hormonaalsed häired, läbitud operatsioonid ja ravimitest (näiteks diureetikumid, beetablokaatorid, tsimetidiin) tingitud põhjused, aga ka suitsetamine ja ülekaalulisus.
Psühhogeense erektsioonihäire korral – eriti kui tegemist on noore mehega – on paranemine enamasti täielik. Ka orgaanilise erektsioonihäire puhul on tänapäevane ravi enamjaolt soovitud tulemusi andnud.
Erektsioonihäirete teket saab ennetada mõõduka kehalise aktiivsuse, normaalse seksuaalelu, tervisliku toitumise ning ülemääraste töö- ja eraeluliste pingete vältimisega. Lisainfot võid küsida perearstilt või meestearstilt.