/nginx/o/2009/10/21/254463t1ha867.jpg)
Alates 1995. aastast on Eesti laste ja täiskasvanute surmade arv võrreldes ülejäänud Põhja- ja Baltimaadega vähenenud kõige jõudsamalt.
Eesti inimeste suremus väheneb jõudsalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja- ja Baltimaade ühine tervisestatistika kogumik
kirjutab, et kuigi Eesti meeste ja naiste suremus on vanusegrupis 25-64 vähenenud kõige enam, oli 2006. aastal nii Eesti kui Läti suremus kaheksa riigi võrdluses siiski suurim.
Kolm põhilist surma põhjust nii naiste kui meeste puhul Eestis on pahaloomulised kasvajad, vereringe haigused ning välised mõjutajad. Väga olulise osa välistest mõjutajatest moodustavad alkohol ja narkootikumid.
Näiteks narkootikumide tagajärjel surma saanud meeste arv Eestis on pea kolm korda suurem kui Norras ja Rootsis, kes on tegelikult nimekirjas kohe peale Eestit.
«Peamine erinevus Põhjamaade ja Balti riikide vahel on kindlasti keskmise eluea pikkus,» ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Jedomskihh-Eigo.
Kuigi pärast 1995. aastat on nii Eestis kui Lätis toimunud keskmise eluea märkimisväärne pikenemine, oli keskmine Islandi meeste eluiga 2006. aastal umbes 12 aastat ja naistel 4,5 aastat pikem kui Eestis.
«Teine Balti riikide eripära on keskmise eluea sooline ebavõrdsus, mis moodustab keskmiselt 11 aastat. Põhjamaades on vahe meeste ja naiste keskmise eluea vahel poole väiksem,» lisas Jedomskihh-Eigo.
Tervishoiu rahastamise andmete võrdlemisel võib näha, et nii Põhjamaades kui Balti riikides rahastatakse tervishoiukulusid peamiselt avaliku sektori poolt, kuid Balti riikides on erakulutuste osakaal tunduvalt suurem kui Põhjamaades.
«Samuti paistavad Põhjamaad silma sellega, et tervishoiukulud ühe inimese kohta on 6-7 korda kõrgemad kui Baltimaades,» lausus TAI esindaja. «Samas, Balti riikide võrdluses on Eesti erakulutuste osakaal võrreldes Läti ja Leeduga kõige väiksem ja kulutused ühe elaniku kohta kõige suuremad,» lisas ta.
Kogumik esitab võrreldavat tervisestatistikat Põhjamaade, Eesti, Läti ja Leedu kohta. Peale andmetabelite ja jooniste aastatest 1995, 2000, 2005 ja 2006 leiab kogumikust lühiülevaate riikide tervishoiu korraldusest ja rahastamisest, mis aitavad paremini mõista erinevusi esitatud andmetes. Peatükkide kokkuvõtted võrdlevad riikide rahvastikku, tervisenäitajaid ja surmapõhjuseid, tervishoiuteenuste kasutamist ja tervishoiuressursse.
Kogumik valmis Meditsiinistatistika Komitee (NOMESCO) ja Balti riikide. Eestipoolne koostööpartner raamatu koostamisel ja toimetamisel oli TAI tervisestatistika osakond.