Kõrva-nina-kurguarst dr Oliver Vaide sõnul on just praegu algamas pneumokokk-infektsioonide kõrghooaeg.
Algamas on keskkõrvapõletiku kõrghooaeg
«Kui alla kaheaastastest lastest põeb ägedat keskkõrvapõletikku väidetavalt umbes kaks kolmandikku, siis enne kooliminekut on haigusega kokku puutunud isegi 90 protsenti lastest,» seletas SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku arst dr Vaide.
«Soovitan keskkõrvapõletiku vältimiseks ravida aktiivselt nohusid ning ennetada bakteriaalset põletikku vaktsineerimise abil. Viimast soovitan eelkõige väikelastele,» lisas ta.
Randvere perearstikeskuse perearst Kati Paal seletas, et kõige õigem ja efektiivsem on vaktsineerida imikueas ja võimalusel enne teist eluaastat.
«Vaktsiini saab tavaliselt teha perearsti juures. See ei ole riiklik vaktsiin, inimene peab selle ise kinni maksma. Seda tehakse normaalselt niimoodi, et 3-kuuselt, 4,5 kuuselt, 6-kuuselt ja 2-aastaselt. See on lisasüst lapse jaoks, mis ei ole riiklikus vaktsineerimiskavas sees. Perearst võiks inimest selles osas nõustada, et on selline võimalus,» lisas Paal.
Hiljem vaktsineerimisega alustades kehtib teine skeem, mida täpsemalt teab perearst. Originaalvaktsiin Prevenar maksab umbes tuhat krooni doos, õige skeemi järgi tehes pooleteist aasta jooksul neli süsti. Uuem koopia originaalist on Synflorix, mis maksab 600 krooni doos. Üle kaheaastastele on olemas vaktsiin Pneumo 23 hinnaga 300 krooni doos, mida tuleb teha kaks süsti.
«Vaktsiin vähendab vähemalt 1/3 võrra neid haigestumisi. Kohe, kui laps jääb nohuseks, siis tegelikult peaks ta jääma koju lastekollektiivist ja peaks nina loputama meresoolalahusega ja õpetama teda nuuskama võimalikult varakult. Ja vajadusel kasutada turset alandavaid ravimeid, kuigi otseselt need kõrvapõletikku ära ei hoia,» täpsustas Kati Paal.
«Eeskätt on see nõrgestatud immuunsüsteemiga lastele, kellel on näiteks kõrvaimplantaadid, kellel on suurenenud risk. Lastel on see kuulmekõri nii lai ja nii lühike, et see tee (kõrvapõletik - toim) on kindel,» lisas ta.
90 protsenti kõigist koolieelikutest ning ligi 75 protsenti alla kaheaastastest lastest on põdenud ägedat keskkõrvapõletikku. Nendest pooltel juhtudel põhjustab haigust pneumokokk-bakter, millest tulenevaid haigusjuhte esineb Eestis igal aastal hinnanguliselt 10 000 väikelapsel.
Dr Oliver Vaide sõnul võib krooniline keskkõrvapõletik põhjustada muu hulgas peale kuulmishäirete, äärmuslikel juhtudel ka õpiraskusi ning arengupeetust.
Äge keskkõrvapõletik on kõige sagedasemaks pneumokokk-infektsiooni kliiniliseks avalduseks. Umbes 30-50 protsenti kõikidest kõrvapõletikest on põhjustatud pneumokokkide poolt. Enamik kuni kolmeaastastest lastest on põdenud ägedat keskkõrvapõletikku vähemalt ühe korra, sageli põevad lapsed ägedat kõrvapõletikku korduvalt.
Pneumokokid võivad põhjustada nii invasiivset kui mitteinvasiivset infektsiooni. Mitteinvasiivne infektsioon piirdub ainult limaskesta haaratusega ning kõige sagedasemateks haigusteks on äge keskkõrva- ja põskkoopapõletik. Invasiivse infektsiooni peamisteks kliinilisteks avaldusteks on kopsupõletik, baktereemia ja meningiit.