Eestis on hinnanguliselt vähemalt 60 000 ravikindlustuseta inimest, kellele on tagatud vaid vältimatu arstiabi. Nii registreerimata töötus kui ka mustalt töötamine kasvatab kindlustamata isikute arvu iga päevaga.
Ravikindlustuseta saab üksnes hädapärast abi
23. oktoober 2009, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremat uuringut, milline on ravikindlustuseta inimeste koosseis, pole Eestis tehtud juba viis aastat. Küll aga näitas statistikaameti 2004. aastal korraldatud leibkondade uuring, et ravikindlustuseta isikutest moodustasid enamuse registreerimata töötud.
Kuna kindlustamata inimestele on tagatud vaid vältimatu arstiabi, satuvad nad sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul üldjuhul arsti juurde siis, kui vajavad intensiivsemat ravi, mis on kallim.
Ravikindlustamata isiku ühe statsionaarse juhtumi kulu on umbes 17 protsenti suurem kui ravikindlustusega inimestel.
Piiratud ravivõimalused
Siiski läheks arstiabi kättesaadavuse põhjalik laiendamine kindlustamata isikutele sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsiosakonna juhataja Liis Rooväli sõnul praeguses olukorras kallimaks kui nendele vältimatu arstiabi tagamine. Samuti kannataks ministeeriumi hinnangul sellisel juhul praeguste kindlustatute olukord.
Sotsiaalministeeriumi eelarves on ravikindlustuseta isikutele vältimatu arstiabi andmiseks tänavu ette nähtud 111,09 miljonit krooni, mis on kümnendiku võrra rohkem kui mullu.
Järgmise aasta kulude suurenemine on prognoositud tagasihoidlikumaks, kuid Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Jüri Ennet märkis, et isegi juhul, kui praegu on majanduskriisi põhi käes, võib olukord seoses töötusega aasta jooksul veelgi hullemaks minna.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa sõnul ei mõtle ravikindlustusest ilma jäänud inimesed sageli sellele, et nad võivad haigestuda ning neil võib arstiabi siiski vaja minna.
Nii satuvad tema sõnul näiteks südameinfarktiga haiglasse noored, parimas tööeas mehed, kelle ravimiseks on haigekassa kindlustuse puudumisel võimalused piiratud.
Infarkti puhul alustatakse tavaliselt trombi lahustamisest südamearteris. Kui tromb õnnestub lahustada, inimese seisund stabiliseerub ja tema südamelihas enam ei kahjustu. Selline protseduur loetakse vältimatuks arstiabiks.
«Aga sinna arterisse, kus see tromb on lahustunud, jääb väga sageli 90–99-protsendine ahenemine, mis võib mõni nädal või mõni kuu hiljem jälle uuesti trombiga kinni minna ja võib uus südameinfarkt tekkida,» tõi südamearst esile ravikindlustuse puudumisega kaasneva probleemi.
«Kui on eluohtlik olukord, siis teeme kõik vajaliku selleks, et haige elu päästa ja seisund stabiliseerida. Aga me ei saa seda tegevust edasi arendada,» selgitas Viigimaa.
Sellisel juhul tuleb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja sõnul välja selgitada, kas inimesel on võimalik ravikindlustus taastada. Sageli puudub näiteks ravikindlustus neil, kes on töötukassas arvel olnud, kuid hüvitiste lõppedes aktiivse tööotsingu lõpetanud ja arvelt maha läinud.
Osaline päästerõngas
Lisaks vältimatule arstiabile saavad haigekassa kindlustuseta inimesed ravi ka Ida-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku alla kuuluvas ravikindlustamatute osakonnas.
Paraku on see ainus omataoline osakond Eestis: kuigi stasionaarsete voodikohtade arvu on Tallinna linnavõimud tänavu seoses töötuse järjepideva kasvuga suurendatud viie võrra, s.o veerandsajani, ei pruugi ka see probleeme täielikult lahendada.
Hooldusravikliiniku juhataja Jüri Ennet tunnistas, et voodikohti võiks nende asutuses praegusest rohkemgi olla, ent kui võrrelda seda ravikindlustusega inimeste arstiabi kättesaadavusega, on kõik proportsioonis.
Tallinna kesklinnas Magasini tänaval asuvas majas ravitakse väga palju kodutuid inimesi, kuid ravikindlustamatute osakonna vanemõe Svetlana Rätsepso sõnul on viimasel ajal nende patsientide seas üha rohkem täiesti tavalisi inimesi. Samuti tuleb ennast ravima palju alkoholismi tõttu töötuks jäänud noori, keda sageli õnnestub siiski tööellu tagasi suunata.
Nii nende noorte kui ka kodutute pärast tuleb ravikindlustuseta haigete osakonnas palju tööd teha sotsiaaltöötajatel, kes peavad vajadusel aitama vormistada dokumente, leidma inimestele öömaja.
Ravikindlustuse reeglid
• Ravikindlustus kehtib töösuhte lõppedes veel kaks kuud. Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb ennast ühe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist töötukassas arvele võtta, kuna ravikindlustus algab töötuna arveloleku 31. päevast.
• Ravikindlustus on tagatud kõigile töötukassas registreeritud töötutele ega sõltu ei eelnevast tööstaažist ega töösuhte lõpetamise põhjustest. Ravikindlustus ei ole seotud töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega.
• Kui töötu ei ilmu kolm korda järjest talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule või keeldub mõjuva põhjuseta talle sobivast tööst, lõpetatakse tema arvelolek. Ravikindlustus kehtib kuu aega pärast seda, kui andmed töötukassas arveloleku lõpetamise kohta on kantud ravikindlustuse andmekogusse.
• Ravikindlustuseta inimesele on tagatud vältimatu arstiabi, Tallinnas saab lisaks pöörduda Ida-Tallinna keskhaigla hoolduskliiniku ravikindlustamatute osakonda aadressil Magasini 34, kus patsiente võtavad vastu sisearst, kirurg ja psühhiaater.
• Ligikaudu 40 protsendi töötuna arveloleku lõpetamiste põhjuseks on tööotsingu katkestamine, st lõpetatakse töötukassas kohalkäimine. Enamasti löövad käega need, kes ei saa enam mingit hüvitist ega toetust.
• Ainuüksi selle aasta üheksa kuuga oli selliseid arvelt maha läinuid pea 18 000, kellest hinnanguliselt kümnendik võib olla tegelikult tööle läinud, suurem osa on aga registreerimata töötud.
Allikas: töötukassa