/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2009/10/28/257605t1hb146.jpg)
Eestis kasutatakse tihtipeale intelligentsuse ja isikuhoiaku teste ilma loa ja piisavate teadmisteta.
Psühholoogilisi teste kasutatakse ilma loata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Testide kasutamine on Eestis üsna kehvasti reguleeritud - on nii õiguslikke probleeme ehk küllaltki palju tehakse teste, mille kasutamiseks puuduvad õigused, kuid sageli on puudu ka vajalikest teadmistest,» rääkis TÜ arengupsühholoogia teadur Kenn Konstabel.
«Kaks kõige tüüpilisemat näidet võiks olla intelligentsustest ühelt poolt ning teiselt poolt isiksusehoiaku ja sarnased testid,» seletas ta.
Erinevaid testitüüpe on veel ning kasutusvaldkoni ka väga mitmeid. IQ-testi moodi variante kasutatakse Konstabel sõnul näiteks ülikooli sisseastumisel. Tartu Ülikoolis on sotsiaalteaduskonna akadeemilise võimekuse test, mis on IQ-testiga küllalt sarnane.
Selliseid teste kasutavad veel ka näiteks psühholoogid kliinikutes diagnoosimisel abivahendina või organisatsioonide juhid personali valikul.
Teaduri hinnangul on probleem tegelikult täiesti olemas, et kasutatakse illegaalselt teste, mis ei ole isegi korralikult Eesti oludele kohandatud.
«Üks selline hästi hea näide on MMPI - Ameerikast pärit kliiniline test, mida Eestis mitteametlikult palju kasutatakse, aga mida tegelikult ei ole minu teada korralikult eesti keelde kohandatud,» rääkis Kenn Konstabel, lisades, et praegu kasutatavad tõlked võivad olla pärit isegi 1970. aastatest.
Selline praktika on Konstabeli arvates tingitud peamiselt kahest tegurist: osalt nõukogudeaegsest pärandist ning teisalt psühholoogia hariduse kiirest arengust.
«Nõukogude ajal ei tulnud keegi selle peale, et autoriõigus võiks üldse probleem ja küsimus olla,» rääkis ta.
Üldiselt võtab testi kohandamine kohalikele oludele aega, ei piisa vaid tõlkimisest. «Teiseks peab testi taga olema tõenduspõhine uuring, et too ikka näitab neid asju, mida sellelt tahetakse,» seletas TÜ arengupsühholoogia teadur.
«Oletame, et psühholoog kasutab testi, mis peaks aitama diagnoosida isiksusehäireid. Praegu me ei tea kindlalt, milline test ja kui hästi aitaks Eestis seda teha: hea praktika oleks ikkagi see, et testi kasulikkus oleks teaduslikult tõestatud,» lisas Konstabel.
Reedel, 30. oktoobril 2009 toimub TÜ psühholoogia instituudi vilistlaspäev, kus keskendutakse just eetika probleemidele psühholoogias ning juhitakse tähelepanu sagedastele probleemidele seoses erinevate testide kasutamisega.