/nginx/o/2010/09/03/426672t1h501c.jpg)
Eestis alustab vaid 10 protsenti ravile läinud HIV-positiivsetest ravi õigel ajal ning ligi pooled haigestunud jäävad sellega sügavalt hiljaks, tõdes Eesti Infektsioonihaiguste Seltsi (EIS) esimees dr Matti Maimets.
Vaid iga kümnes HIV-positiivne alustab ravi õigel ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2012. aastal alustas 450 patsienti antiretroviirusravi, neist 10 protsenti alustas n-ö õigeaegselt, neil oli CD4 rakkude arv vähemalt 350,» rääkis Maimets konverentsil «30 aastat HIV-i avastamisest», vahendab Med24.
«Sügavalt hiljaks jääjaid, kelle CD4 rakkude arv oli alla 200, oli natuke alla poole,» lisas Maimets. «Maailmas öeldakse, et kui on alla 350, siis sa oled hiline ravilemineja.» Maimetsa andmetel jäid 90 protsenti ravileminejatest hiljaks, mis põhjustab aga asjatuid kulusid ja asjatuid kannatusi patsientidele.
«See maksab meile kurjasti kätte,» lausus Maimets. Ametliku statistika järgi sureb HIV-infektsiooni tagajärgede tõttu aastas ca 45 noort inimest ja sellega oleme Portugali järel teisel kohal 100 000 elaniku kohta AIDS-i surmade suhtes. Need 90 protsenti, kes hilja tulevad, levitavad viirust edasi,» ütles Maimets, kelle hinnangul tuleb testimist tunduvalt suurendada.
«Minule on sotsiaalministeerium öelnud, et HIV ei ole Eestis poliitiline prioriteet, vaid see on samaväärne diabeedi, traumatismi, liiklussurmadega,» tõdes Maimets.