/nginx/o/2009/02/13/132787t1h2cbf.jpg)
Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et paha tuju ja sellega kaasnevad negatiivsed mõtted võivad kokkuvõttes kasulikud olla, vähendades inimese kergeusklikkust, suurendades võimet teisi objektiivselt hinnata ning parandades isegi mälu, vahendab
.
Negatiivsetest mõtetest võib olla kasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui hea tuju tundub soodustavat loovust, paindlikkust ja koostöövalmidust ning kiiret mõtlemist, siis paha tuju soodustab tähelepanelikumat, hoolikamat mõtlemist ning paneb rohkem tähelepanu pörama välismaailmale,» ütles uurimuse juhtivautor, psühholoogiaprofessor Joseph Forgas.
Tema sõnul näitas uurimus, et kurbus soodustab nõudlike situatsioonide jaoks kõige paremini sobivate informatsiooni töötlemise strateegiate kasutamist.
Forgas ja tema meeskond viisid läbi mitmeid eksperimente, mis algasid rõõmsa või kurva tuju esilekutsumisega erinevate filmide vaatamise ning positiivsete või negatiivsete sündmuste meenutamise abil.
Ühes eksperimendis paluti heas ja pahas tujus osalejatel hinnata linnalegendide ja kuulujuttude tõelevastavust ning tulemuseks oli see, et pahas tujus inimesed jäid neid rõõmsameelsetega võrreldes vähem uskuma.
Samuti kippusid nad vähem tegema kiireid rassilistel või religioossetel eelarvamustel põhinevaid hinnanguid ning tegid vähem vigu, kui neil paluti meenutada sündmust, mida nad olid pealt näinud.
Uurimus näitas ka, et kurvad inimesed suutsid oma arvamust paremini kirjalikult argumenteerida, mis Forgase sõnul viitab sellele, et mõõdukalt negatiivne tuju võib tegelikult väljenduda konkreetsemas, paremini kohanduvas ja kokkuvõttes tulemuslikumas suhtlemisstiilis.
Halvas tujus inimesed eksivad Forgase sõnul väiksema tõenäosusega hinnangute andmisel ning suudavad paremini edasi anda efektiivseid, veenvaid sõnumeid.