Hingamiselundkonna väärarenguga pisitüdruk pääseb haiglast kodusele ravile

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pisitüdruk saab kodusele ravile. Pilt on illustratiivne.
Pisitüdruk saab kodusele ravile. Pilt on illustratiivne. Foto: Corbis / Scanpix

SA TÜK Lastefond otsustas toetada kaasasündinud hingamiselundkonna riketega üheaastasele Reilile aspiratsiooniaparaadi, süstevee ning voolikute soetamist, mis võimaldab tüdrukul esimest korda pärast sündi haiglast koju saada.

Reili sündis 18. septembril 2012 vahelihase songa, hingetoru kõhrede nõrkuse ning kopsutoru pehmenemusega, mistõttu on tüdrukul tõsised hingamisraskused.

Kuna laps on trahheostomeeritud (hingetorru on ava kaudu paigaldatud trahheakanüül) ning kopsude kunstlikul ventilatsioonil sõltub spetsiaalsetest aparaatidest, on ta kogu oma sünnijärgse elu veetnud SA TÜ Kliinikumi lastekliiniku intensiivravi- ning neuroloogiaosakonnas.

Et Reili saaks lõpuks haiglast koju, on tal tarvis kodust aspiratsiooniaparaati, sest ka seal peab jätkuma ravi kopsude pideval kunstlikul ventilatsioonil, mis tähendab pidevat aspireerimist ehk puhastamist tekkinud eritistest näo piirkonnas. Lisaks on tüdruku koduseks hooldamiseks vajalikud mitmesugused regulaarselt vahetatavad tarvikud. Kõik see aga tähendab Reili perele suuri väljaminekuid ning kõigeks ei jätku ressursse.

SA TÜK Lastefond otsustas perele appi tulla toetades kaasaskantava aspiratsiooniaparaadi ostu 810 euroga ning tasudes poole aasta jooksul igakuise toetussummana pool tema süstevee ja voolikute arvetest.

Reili ema sõnul on vajaliku meditsiinilise ja invavarustuse nimekiri pikk ning kulud suured, kuid enamike asjade ostu haigekassa kahjuks ei kompenseeri. «Oma kodu ja seal olemine on oluline nii meile kui usutavasti ka Reilile. See saab võimalikuks paljuski tänu lastefondile,» on ta tänulik.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tunneb heameelt, et abivajajad leiavad aina enam tee fondi juurde kohe probleemi ilmnedes, mis võimaldab peresid aidata juba nende katsumuste algusjärgus. «Nii ei jõua neil tekkida lootusetuse tunnet, et ollakse oma murega üksi ning keegi ei aita,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles