Adlas: kiirabiarste on Eestis piisavalt vähe

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Kiirabi peaarst dr Raul Adlase sõnul tuleneb kiirabis arstibrigaadide vähenemine poole võrra viimase 11 aasta jooksul vajadusest muuta tööd efektiivsemaks ning vastava ettevalmistusega tohtrite vähesusest.

«Kaasaegses meditsiinis puudub vajadus pidada nii suurt hulka arste kiirabis tööl. Eestis vastava ettevalmistusega tohtreid on täpselt nii vähe, et neid ei saagi väga palju rohkem autodele paigutada,» seletas Adlas.

2008. aasta seisuga on Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna poolt läbiviidud kiirabi tööd kirjeldava analüüsi kohaselt arstibrigaade 28 ja õebrigaade 62.

Tallinna Kiirabi peaarst arvas, et arstide arv väheneb veel veidi, sest ühest küljest sobilikud tohtrid on jäänud sellisele tööle, kust nad enam ei sõida välja ja teiselt poolt ülikool ei lase niipalju välja erakorralise meditsiini arste, kes sinna tööle läheks.

«Ühelt poolt puudub vajadus ja teiselt poolt ei ole ka väga palju rohkem võimalusi,» lisas ta.

Sotsiaalminister on kehtestanud vastava korra, kus on ära nimetatud eriala spetsialistid, kes tohivad ühel või teisel erialal töötada. Nii on ka erakorralises meditsiinis, kus võivad töötada vaid kindlate erialade arstid.

«Me oleme suutnud käivitada täiesti adekvaatse erakorraliste meditsiiniõdede väljaõppe, kes on täiesti iseseisva diagnostika- ja ravioskustega õde ja temale kõige sobivam töökeskkond ongi selline erakorralise meditsiini oma,» seletas Adlas.

Võrreldes muude riikidega, on Adlase sõnul Eesti kiirabibrigaadide õdedel iseseisva tegevuse vastutus või iseseisva diagnoosimise ja ravi vastutus ning õigused erakordsed. Samas peab õel olema kiirabiettevõttes tagatud vähemalt konsultatsioonivõimalus arstiga.

«Tal peab olema ka võimalus saada arstibrigaad appi, juhul kui jõud n-ö patsiendist ja tema haigusest üle ei käi. See on terve pikk tegevuste ahel, kus esialgu noorema ja väiksema kogemusega õde töötab brigaadis teise liikmena, kus ta seda ametit omandab ja õpib, kuni lõpuks iseseisvaks jõuab,» lisas Tallinna Kiirabi peaarst.

Veel rääkis ta, et Eestis on olemas niipalju arstibrigaade, kes saavad õebrigaadile appi sõita, kui see vajadus peaks olema ning teisalt on õdedel erialaliitude ja -seltside poolt kirjutatud ravijuhised, kuidas üht või teist või kolmandat haigust peab ravima nii, et see patsiendile kõige parem oleks.

«Ja kui õde õpib seda järgima, siis ei teki tal ka probleeme haiguste käsitlemisega,» ütles Adlas.

Inimeste käitumisharjumused on seotud nende elukohaga. Kiirabiteenuse tarbimine on dr Adlase sõnul suurem neis piirkondades, kus elab vanamoodne rahvas, kes on harjunud sotsialismiga.

«Kultuuriti on pöördumine jätkuvalt kõrge nendes regioonides, kus elab sotsialistliku mentaliteediga inimene, kes on harjunud tarbima riiki ja ise vähem pingutama. Noorematel inimestel on juba tekkinud normaalne kaasaegne harjumus pöörduda haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse,» seletas ta.

Näiteks keskusest kaugemal elavad inimesed on Raul Adlase sõnul harjunud juba mitmeid põlvi lihtsamaid haigusi ise ravima ning nad pöörduvad arsti juurde vaid siis, kui haigus on tõsine.

Eelarvekärbete kohta ütles Adlas, et nende palga- ja eelarvekärped on tihedalt seotud muu tervishoiuga. «Kui meie oma palku peame langetama, siis automaatselt haiglad ostavad rahvakeeles öeldes meie töötajad üle ja kiirabi jääb kuivale, ja ka vastupidi,» seletas ta.

Tallinna Kiirabi peaarsti sõnul tervishoius tervikuna palgakärped veel väga ei ähvarda ning kiirabi vähendab 8 protsenti oma kuludest pigem investeeringute arvelt - kiirabiautode ja aparatuuri soetamise pealt.