Rahapuudus ja hirm töö kaotamise ees ajab haiged tööle

Foto: Repro

Haigekassa andmed näitavad, et suvel jõustunud uue haigushüvitiste maksmise korra ja raske majandusolukorra tõttu on inimesed viimase kolme kuu jooksul võtnud välja varasemast poole vähem haigus- ja hoolduslehti.

Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga on haiguslehtede arv haigekassa andmetel vähenenud tervelt 57 protsenti. Riik on tänu sellele inimeste arvelt kokku hoidnud üle 133 miljoni krooni.

Perearst ja Eesti tervise fondi juhatuse esimees Eero Merilind tõdes, et tõeks on osutunud skeptikute mustades värvides ennustused selle kohta, mis juhtub pärast uue, tööinimesele varasemast kahjulikuma haigushüvitiste maksmise korra jõustumist.

«Inimesed, kes kardavad oma töökoha pärast, on selles küsimuses tundlikud ja pigem väldivad haiguslehe võtmist. Haigusleht võetakse vaid väga tõsise haiguse puhul,» nentis Merilind, lisades, et on selgelt näha – haiguslehtede võtmisele avaldab mõju just hüvitise maksmise uus kord.

Nimelt saab 1. juulist hüvitist alates neljandast päevast, mil haigele töötajale hakkab seda maksma tööandja. Haigekassa võtab maksmise üle alles üheksandal haiguspäeval.

Merilinnu hinnangul on haigushüvitiste määramisel suuresti ära langenud lühemaajalised haigused. Nende haiguste osas, mis vajavad pikemaajalist töövõimetuslehte, ei ole statistika muutunud.

Kui mullu võeti kolmandas kvartalis (juulist septembrini) välja 93 608 haiguslehte, siis tänavu 40 593. Haiguspäevade arv on langenud 43 protsenti. Haiguslehe keskmine pikkus tõusis seevastu kahelt nädalalt 19 päevale.

Külmetuse puhul koju ei jääda

Merilind meenutas mõne päeva eest tema vastuvõtul käinud naist, kes ei soovinud haiguslehte võtta, kuna kartis, et siis saab tööandja tema peale pahaseks. Ta oli pigem nõus vaba päeva võtma ning uuris, kas haiguslehte saaks võtta nii, et tööandja ei peaks maksma.  Selliseid näiteid on palju. «Inimesed kardavad oma töökoha pärast ja kui neil on valida, kas võtta töövõimetusleht – või kui samas on laps haige –, siis võetakse pigem hooldusleht,» rääkis Merilind.

Ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees ja perearst Ruth Kalda nentis, et töövõimetuslehti võetakse tõepoolest mõnevõrra vähem välja just maksmise korra pärast. «Aga inimesed haigestuvad vast ikka samamoodi. Tihti helistatakse ja antakse teada, et haigestuti ning küsitakse nõu,» nentis Kalda. «Kuid kuna tavalised viirusnakkused ja külmetushaigused mööduvad enamasti kolme kuni viie päevaga, siis haiguslehte ei vajata ja seda ei paluta ka väljastada.»

Samas on Kalda kohanud suhtumist, kus ei taheta haigusega koju jääda, sest haiguspäevade eest ei maksta. Liiga tihti sellist suhtumist siiski õnneks ette ei tule.

Eile külastas oma perearsti Lemme Krimm, kes on haiguslehel viibinud nüüd juba üle kuu aja. «Kui oled ikka haige, siis tuleb ennast ravida,» leidis ta. «Mis sellest rahast, kui enam tervist ei ole, see ju meie kõige kallim vara.» Krimmi arvates ohustavad inimesed, kes pooltõbisena tööl käivad, ka töökaaslaste tervist ja see on pahatahtlik.

Krimmi raviv perearst Iris Koort ei ole aga erinevalt kolleegidest täheldanud, et inimesed vähem haiguslehti võtaksid. «Ja ka vanemad on oma lastega ilusti hoolduslehtedel, mis sest, et ka neile nüüd vähem raha makstakse,» nentis Koort.

Lapsega koju jäädakse vähem

Haige lapsega koju jääva vanema hüvitist ehk hooldushüvitist maksab haigekassa varasema saja protsendi asemel 80 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Siiski on ka hooldushüvitiste lehtede arv haigekassa statistika põhjal vähenenud 36 protsenti.

Neid inimesi, kes kipuvad haigena tööl käima ja ignoreerivad haigusi, olevat Koorti sõnul alati. «Haigekassa statistika näitab ainult seda, mis juhtub pärast kaheksandat päeva,» pakkus ta.

Teedemärgistusega tegeleva Kiirwarren.KL OÜ juhatuse liige Kimmo Liivak ütles, et kuna uus kord on veel vähe aega kehtinud, on vara teha järeldusi, kas see paneb ka firmaomanikke varasemast tuntavalt rohkem rahakotti kergendama.

«Meie töötajatel on tervis nagu vanapaganal,» rõõmustas Liivak. Ta nentis, et viimase aasta jooksul on 40 töötajast olnud ainult üks nädal aega haiguslehel. «Siis ta ka kolm nädalat vindus kontoris ja pärast nädalast kodusolekut oli jälle terve,» rääkis Liivak.

Haigekassa hinnangul tuleneb poole väiksem haiguslehtede arv sellest, et kergemate haiguste puhul ei tõtata enam kergekäeliselt haiguslehte vormistama. «Samas need, kes seda vajavad, võtavad lehe ikka välja,» kinnitas Eesti haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.

Kuigi lapsega hoolduslehel viibivaid vanemaid on vähemaks jäänud, on nende ühe päeva keskmine tulu kasvanud üheksa protsenti. «Põhjuseks on valikuvõimalus – hoolduslehele jääb kõrgema sissetulekuga lapsevanem,» rääkis Koppel. Ta nentis, et neli kuud on põhjapanevate järelduste tegemiseks liiga lühike aeg.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et haigus- ja hoolduslehti on vähem väljastatud ka seetõttu, et töötavate inimeste arv on võrreldes möödunud aastaga kümme protsenti vähenenud.