Rinnavähk osutus arvatust kavalamaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Professor Priit Kogermani sõnul aitab rinnavähi erisustest teadasaamine patsiente edukamalt ravida.

FOTO: Alo Lõhmus

Rinnavähi rakud kasutavad teistesse kehapiirkondadesse levides ootamatult kavalat taktikat, muutes mitmel moel oma tunnuseid. Vähi tempude väljaselgitamisse annavad oma panuse ka Eesti teadlased.



Vastus küsimusele, mis on naiseliku ilu saladus, peitub mitte mõnes šampoonis, vaid hoopis östrogeenis. Just seda naissuguhormooni seostatakse naiseliku kehaehituse, käitumise ja koguni naiselike iseloomujoonte väljakujunemisega.



Östrogeen soodustab rindade ja emaka kasvu, stimuleerib sünnituse algust ning põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Naisterahva organism toodab östrogeeni kaks kuni kümme korda rohkem kui mehe oma.



Muudab ravimi kasutuks


See suguhormoon realiseerib oma mõju östrogeeni retseptorite kaudu – need on rakus leiduvad väikesed valgulised vastuvõtjad. Kui östrogeen jõuab verest kantuna rakuni, milles on östrogeeni retseptor, ühineb ta sellega ning pääseb rakutuumas kamandama, milline geen seal «sisse lülitatakse» ja milline mitte. Rinnavähi rakkudes on östrogeeni retseptoreid sageli palju (sellist vähki nimetatakse ÖR-positiivseks) ning arstid kasutavad seda ära, sihtides oma ravimid tabama just retseptoritega varustatud rakke.



Kuid Edinburghi teadlaste koostatud uuring näitas, et ka vähil on oma kavalused. Selgus, et kui rinnavähk kandub edasi (metastaseerub) kaenlaalustesse lümfisõlmedesse, muudab ta väga tihti oma retseptorite-alast staatust: ÖR-positiivne vähk muutub ÖR-negatiivseks ja vastupidi. Ning algselt rinnavähi vastu suunatud ravimid osutuvad lümfisõlmede kaitseks kasutuks.



Võime veres edasi kanduda


Tallinna Tehnikaülikooli kasvajate bioloogiaprofessor ning Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teraapia arendussuuna juht Priit Kogerman ütles, et kui rinnavähk nõuab operatsiooni, eemaldataksegi tihti nii rind kui ka kaenlaalused lümfisõlmed. Alati aga ei ole võimalik eemaldada kõiki vähirakke sisaldavaid lümfisõlmi.



«Seetõttu ongi avastus kindlasti suure kliinilise tähtsusega, sest aitab paremini korraldada patsientide post­operatiivset ravi,» sõnas Kogerman.



Sellega rinnavähi kavalused aga ei piirdu. Üks teine hiljuti avaldatud uuring kirjeldas, kuidas rinnavähi rakud omandavad võime kanduda vere abil laiali üle kogu organismi. Kui rinnast lümfisõlmedesse liigub vähk epiteelirakkudena, mis suudavad eksisteerida vaid kollektiivselt ehk tervikliku rakukihina, siis veres edasi liikumiseks peavad nad muutuma üksinda toime tulevateks rakkudeks.



«Neist saavad üksikud hundid, mis suudavad jõuda maksa, kopsu ja teistesse kaugetesse organitesse ja panna seal vähi arenema,» kirjeldas Kogermann. «Just need rakud muudavadki rinnavähi tapjaks.»



Kogermani sõnul on Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusel plaanis alustada uurimisprojektiga, mis hakkab uurima just taoliste «üksikute huntide» tekkemehhanismi.

Populaarne

Tagasi üles