Hirmuäratav laustaud – seagripp

Foto: SCANPIX

Mis haigus on tegelikult seagripp, selgitab Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli­osakonna juhataja doktor Aino Rõõm.

Tänavu aprillis sai Mehhikost alguse gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv gripp A(H1N1). Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia ja novembri alguseks oli 111 riigis haigestunud üle 650 000 inimese. Seagripi tagajärjel on seni surnud 6150 inimest.

«Haiguse nimi tuleneb oletusest, et viirus on saadud sigadelt, kuid viirusuuringu andmetel on tegu uue muteerunud viirustüvega. See sisaldab eri viiruse geene, mis pärinevad inimese-, linnu- ja seagripi viirustüvedest,» räägib doktor Rõõm.

Enamasti kulgeb seagripp kergelt ega nõua haiglaravi. Rohkem on ohustatud väikelapsed, vanurid, rasedad ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Arsti jutu järgi on arvatud, et teatud juhtudel võib uus gripiviirus olla ohtlik ka muidu tervetele noortele inimestele. «Kuna tegemist on uue viirustüvega, siis puudub inimestel selle suhtes immuunkaitse,» lisab ta.

Piisknakkuse teel leviv gripiviirus säilib väliskeskkonnas 12–24 tundi. Kui haigestunud inimene köhib või aevastab nii, et viirus kandub piiskadena edasi, seab ta ohtu teised inimesed. Haige ohustab teisi üks päev enne haigusnähtude ilmnemist ja haigena veel seitsme päeva jooksul.

Seagripi haigusnähud ja kulg sarnanevad tavalise hooajalise gripi omadega. Enamasti paraneb inimene kiiresti, kuid välistatud pole tüsistused. Haigus algab ägedalt külmavärinate, kõrge palaviku, peavalu, liigesevalu ja köhaga, aga esineda võib ka kõhuvalu, iiveldust, kõhulahtisust, köha ja  kurguvalu. Haigus kestab tavaliselt neli-viis päeva.

Rõõm soovitab inimestel, kes on naasnud riigist, kus on diagnoositud seagrippi, jälgida järgmise seitsme päeva jooksul oma terviseseisundit. Kui palavik peaks tõusma üle 38 kraadi ja sellega kaasnevad köha, nohu, pea-, kurgu- või lihasvalu, tuleks kohe helistada perearstile ja rääkida talle kindlasti ka välisreisist.

H1N1 gripi diagnoosimiseks on välja töötatud kiirtest, millega määratakse ninakaapest viiruse antigeeni. Test on kasutusel meilgi, nii et kõik perearstid saavad kiiresti uuringu korraldada.

RT-PCR testi ja immunofluorestsentsuuringu tulemused saab kahe kuni nelja tunniga. 

«Haigestumist aitab kõige tõhusamalt vältida eelnev vaktsineerimine,» kinnitab Rõõm. «Ravi on aga kõige tulemuslikum siis, kui sellega alustatakse kuni 48 tunni jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist.

Gripiviirusevastased retseptiravimid määrab haigele arst.»

Gripi tüsistuseks võib olla kiire kuluga raske kopsupõletik, millega kaasneb hingamispuudulikkus, ka võib gripiviirus kahjustada südamelihast.

Oluline Seagripi ennetamiseks:

•    Väldi lähikontakti haige inimesega. Kui oled ise haige, hoia teistest kaugemale.

•    Jää töölt või koolist koju. Niiviisi väldid teiste nakatamist.

•    Aevastades või köhides kata suu ja nina pabertaskurätiga ja viska see kohe pärast kasutamist prügikasti.

•    Sage kätepesu kaitseb viiruste eest. Haiget hooldades piserda kätele alkoholi sisaldavat antiseptikumi.

•    Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist, sest võid olla enne seda puudutanud pisikutega kaetud pindu või esemeid.