/nginx/o/2008/04/30/37225t1hd6ff.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu liige Aimar Altosaar küsib, kust tuleb masendav statistika, et eestimaalased joovad ligi 12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas?
Altosaar: kes selle meeletu koguse alkoholi ära joob?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Altosaar meenutab, et 25 aastat tagasi oli puhta alkoholi tarbimine Eestis üle 12 liitri aastas inimese kohta, kuid huvitav oleks teada, kuidas on alkoholitarbimise statistika muutunud taasiseseisvumisele järgnenud üleminekuaastate jooksul.
«Tahaks näha, kuidas on muutunud erinevate alkohoolsete jookide tarbimine, milline on õlle, veini ja kangemate alkohoolsete jookide osakaal, millised elanikkonna grupid on rohkem, millised vähem jooma hakanud jne,» arutleb Altosaar.
Ta lisas, et seda kõike oleks hea vaadata naabermaade ja sarnase kultuuriareaali võrdluses.
«Selle asemele lüüakse meile näkku üks number, 11,4 liitrit Eestis, mis võrrelduna naaberriikide - Venemaa 10,3-ga ja Soome 7,5-ga jätavad meid üks-üheselt joodikrahva staatusesse,» märgib Altosaar.
«Sel juhul tahaks teada, kes ja kus need alkoholikogused ära joovad, sest tänapäeval töö juures ega tänaval seda enam ei tehta,» jätkab Altosaar. «Töökohatadel purjutamist ja peaparandamist mäletavad kõik, kes nõukogude ajal tööl käisid. Kas tänapäeval on see veel võimalik? Ka haige pea ja jääknähtudega ei lasta enamasti enam tööle, rääkimata autoroolist, kuhu veel 25 aastat tagasi vähemalt 4/5 inimestest iga päeva asja ei olnud.»
«Ning millise metoodikaga arvustatakse maha turistide poolt joodav ja äraviidav alkohol? Kuidas arvestatakse salaalkoholi osakaalu? Kas andmed naabermaade kohta on igas suhtes võrreldavad või püütakse oma rahvast lihtsalt ehmatada, nagu seda meedias praegu seagripi puhul tehakse?» esitab Altosaar hulga küsimusi alkoholitarbimise statistika kogumise kohta.
«Alkoholi liigne tarbimine on kindlasti Eestis probleemiks, kuid väga puudulik statistika siin küll ei aita,» tõdeb ta.
Konjunktuuriinstituut avaldas eile statistika, mille järgi möödunud aastal tarvitati Eestis 11,9 liitrit puhast alkoholi ühe elaniku kohta. See teeb aastas ühe elaniku kohta kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6-protsendilist õlut või 133 0,75-liitrist pudelit 12-protsendilist veini.
Aastate jooksul on alkoholi tarbimine pidevalt kasvanud: kui 2000. aastal tarvitati Eestis ühe elaniku kohta puhast alkoholi 7,6 liitrit, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Euroopas jääb Tšehhi ja Eesti järel alkoholi tarbimiselt kolmandaks Austria.