/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
/nginx/o/2009/05/26/184103t1he58e.jpg)
Antibiootikumidega liialdamine on tekitanud Euroopas ulatusliku resistentsuse, mis seab ohtu mitmed praegu laialdaselt kasutatavad ravivõtted nagu elundisiirdamine, enneaegsete laste hooldamine ja vähiravi, hoiatavad asjatundjad.
Tänapäeva meditsiini suurim oht on antibiootikumiresistentsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dominique Monnet Euroopa haiguste ennetus- ja kontrollikeskusest (ECDC) rõhutas teisipäeval, et ohus on kogu tänapäeva meditsiin, sest kui bakterid on antibiootikumidele allumatud, muutub ravi kasutuks, vahendas uudisteagentuur BNS.
«Kui see antibiootikumiresistentsuse laine meid enda alla matab, ei saa me teha elundisiirdamisi, puusaliigeseoperatsioone, vähi kemoteraapiat, intensiivravi ega hoolitseda enneaegsete laste eest,» loetles ta kohtumisel ajakirjanikega.
Antibiootikume on kõigi nende puhul vaja bakteriaalse infektsiooni vältimiseks.
Antibiootikumidele allumatud bakterid on üha tõsisemaks muutuv probleem kogu maailma haiglates ja nende põhjustatud infektsioonide tagajärjel sureb Euroopas aastas 25 000 ja USAs 19 000 inimest.
Lisaks muule läheb antibiootikumiresistentsus tervishoiule ka kalliks maksma, ütles Monnet.
Kuus levinuimat antibiootikumide suhtes resistentset bakterit, mida on hakatud nimetama superbakteriteks, põhjustavad Euroopas aastas 400 000 infektsiooni, mille raviks kulub 2,5 miljonit haiglapäeva, kuid sellest hoolimata sureb 25 000 inimest.
ECDC on arvutanud, et kui EL-i keskmine haiglapäev maksab 366 eurot, siis neelavad superbakterid juba praegu lisaks tavapärastele haiglakulude 900 miljonit eurot aastas.
«Kogu Euroopa Liidus kasvab resistentsetest bakteritest nakatunud patsientide arv ja antibiootikumiresistentsus on tõsine oht kogu tervishoiule,» ütles ECDC.
Briti parlamendikomitee tegi teisipäeval etteheiteid valitsusele, et see on kahele peamisele infektsioone põhjustavale bakterile keskendudes lasknud käest võitluse enamiku haiglainfektsioonidega.
ECDC käivitab 18. novembril antibiootikumiteadlikkuse kampaania, millega püütakse mõjutada ennekõike arste, kes patsientidele kergekäeliselt antibiootikume välja kirjutavad.
Viirusnakkuste raviks antibiootikume küsivad inimesed ei tea sageli, et gripi ja muude viiruste puhul antibiootikumid ei aita, aga arstid teavad seda hästi ja peaksid survele mitte järele andma.
ECDC kommunikatsioonijuht Sarah Earnshaw näitab 2002. aastal läbi viidud uuringus, et 60 protsenti patsientidest ei ole teadlikud antibiootikumide tulutusest gripi- ja teiste külmetushaiguste viiruste vastu.
«Patsiendid nõuavad sageli antibiootikume,» seletas ta ja lisas, et paljud arstid peavad lihtsamaks nõudmisele järele anda, kui hakata patsienti ümber veenma.