Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, kus liikmesriike kutsutakse aktiivselt osalema neurodegeneratiivsete haiguste ühise teadusuuringute kava määratlemisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning parandama Alzheimeri tõve ja dementsuse muude vormide epidemioloogilisi andmeid.
Umbes 7,3 miljonit inimest ELis kannatab Alzheimeri tõve või mõne muu dementsuse vormi all ning eeldatava eluea pikenedes on järgmise 20 aasta jooksul oodata selle arvu kahekordistumist.
Neurodegeneratiivsed haigused, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, on üheks Euroopa suuremaks väljakutseks vaimse tervise valdkonnas.
Võitluses Alzheimeri ja Parkinsoni tõve vastu tuleb parlamendi hinnangul tegeleda kaksikprobleemiga: hoolitseda iga päev üha kasvava arvu patsientide eest ning tagada rohkem vahendeid, et patsientide arv tulevikus järjekindlalt väheneks.
Haigusele, mis võtab inimestelt nende mälu ja mõtlemisvõime, ühtegi teadaolevat ravi ei ole.
Tõvevastases võitluses on olulise tähtsusega diagnostiliste testide varases staadiumis läbiviimine ja riskifaktorite (nt keskkond) uurimine. Saadikud leiavad, et lisaväärtust annavad riikidevahelise koostöö korras tehtavad ulatuslikud epidemioloogilised ja kliinilised uuringud.
Euroopa Parlamendi hinnangul on vaja uurida seost vananemise ja dementsuse ning dementsuse ja eakate inimeste depressiooni vahel. Teadusuuringute programmid peaksid keskenduma esmajärjekorras vältimisele, varase diagnoosimise meetoditele, kriteeriumide ja diagnostikavahendite standardimisele ja laiapõhjaliste andmekogude loomisele.
Komisjoni ja nõukogu ergutatakse lülitama dementsuse probleeme kõikidesse olemasolevatesse ja tulevastesse haiguste vältimisega seotud Euroopa Liidu algatustesse.
Liikmesriigid peaksid propageerima ajutegevuse seisukohalt tervislikke eluviise. Saadikud teevad ettepaneku kaaluda peaaju Euroopa aasta algatamist, et tõsta teadlikkust vananemisega kaasnevatest ajuhaigustest ning meetmetest nende vältimiseks.
Saadikud märgivad, et katseprojekti käivitamisel tuleks tugineda olemasolevatele struktuuridele ja vältida uute bürokraatlike struktuuride loomist. Võimaluse korral tuleb teha koostööd tööstussektoriga, et kasutada ära kõiki olemasolevaid vahendeid ja kogemusi, säilitades samas sõltumatuse ja autonoomia.
Tulevased ühised teadusuuringute algatused tuleks saadikute arvates võtta vastu ELi teadusuuringute õiguslikule alusele tuginedes. Nii saaks parlament Lissaboni lepingu jõustudes kaasotsustusõiguse selles valdkonnas.