/nginx/o/2009/11/17/267700t1h1b1e.jpg)
Briti Hulli Ülikooli teadlased kinnitavad, et hüpnoos on täiesti reaalne seisund, mida on võimalik ajuuuringu salvestiselt tuvastada.
Hüpnoosil on ajutegevusele reaalne mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hüpnotiseeritud patsientide kujutlusvõime uuring näitas ajutegevuse vähenemist aju neis osades, mida seostatakse unistamisega, vahendab
.
Ühe uuringus osalenud psühholoogi sõnul kinnitab see uuring teooriat, et hüpnoos avab mõistuse uutele vaadetele.
Järjest rohkem kasutatakse hüpnoosi suitsetamisest loobumisel või kaalu alandamisel ning tegu pole esimese uuringuga, kus püütakse hüpnoosis inimese ajutegevust jälgida.
Hulli teadlased aga väitsid, et eelnevalt on osalejatel hüpnoosi ajal palutud täita erinevaid ülesandeid, mistõttu poldud kindlad, kas muutused ajus olid põhjustatud tegevuse enda poolt või hüpnoosi mõjust tulenevalt.
Esmalt valis uuringumeeskond välja kümme hüpnoosile äärmiselt vastuvõtlikku inimest ning seitse hüpnoosile väga kehvasti reageerivat patsienti, kes muutusid hüpnoosi tagajärjel vaid veidi lõdvestunumaks.
Seejärel paluti osalejail hüpnoosi ajal sooritada erinevaid ülesandeid, näiteks kuulata muusikat, mis tegelikult ei mänginud, ning nende ajutegevust uuriti vaid tegevuste vahepealsel perioodil.
Uuringu läbiviija dr William McGeown seletas, et uuringu tulemus on üheselt mõistetav, kuna reaktsioon esines vaid vastuvõtliku grupi patsientide puhul.
«See näitab, et muutused ajus toimusid tänu hüpnoosile ning polnud põhjustatud lihtsa lõõgastumise poolt. Meie uuring kinnitab, et hüpnoos on reaalselt olemas,» seletas McGeown.