Sotsiaalministeeriumi kava järgi peaksid perearstid hakkama mõne aasta pärast küsitluse ja testide abil tuvastama patsientidel varakult alkoholiprobleemi ja teda sellest vabanemiseks nõustama.
Alkoholiprobleemidega patsiente hakkavad nõustama perearstid
Tuleval aastal alguse saavas pilootprojektis alustab selle tööga 10 perearsti üle Eesti. Kõigepealt saavad nad koolituse, mille käigus õpivad, kuidas alkoholiprobleemi varakult ära tunda ning milliste nõustamisvõtetega panna patsient mõistma, et ta joob liiga palju ning peaks oma käitumist muutma.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm ütles, et sellise nõustamissüsteemi väljaarendamiseks on Euroopa Liidu sotsiaalfondist antud 1,48 miljonit krooni. Alkoholilembuse äratundmiseks on rahvusvahelised ekspertgrupid töötanud välja mitu lühitesti, neist olulisimana nimetas Nurm AUDIT-testi, mida kohandatakse Eesti oludele.
«Perearst hakkab oma teadmisi peegeldama patsiendile - näitama, mida võib alkohol teha tema tervise, rahakoti, pereelu, karjääri, väljanägemise ja sotsiaalsete suhetega,» sõnas Nurm.
Tema sõnul on selles ennetustöös väga suur pereõe roll, kes hakkab patsiendi küsitlemisel muude tervisenäitajate kõrval ka tema alkoholitarvitamise vastu huvi tundma. Paari küsimusega saab õde välja selgitada patsiendi alkoholi tarbimise sageduse ja kogused. «Paljud ei taju, et tema tarbitavad kogused, näiteks 2-6 õlut päevas, võiks ohtlik olla,» selgitas ta.
«Arst tuleb siis mängu, kui on konkreetselt meditsiinilise diagnoosi ja ravi üle otsustamine,» sõnas Nurm.
Kuna enamasti inimesed ei tunnista endale alkoholiprobleemi ja hakkavad seda õigustama, tuleb Nurme sõnul arstil olla äärmiselt delikaatne, et patsienti alkoholijutuga mitte ära hirmutada. «Ei saa unustada, et arsti sõnal on suur jõud,» uskus ta samas meetodi kasulikkusesse. «Ja kui inimene arsti poole pöördub, on tal järelikult mingi probleem.»
Nurme sõnul töötab see süsteem edukalt näiteks Soomes ja Rootsis, kus on tõestatud sellise lühinõustamise efektiivsus ja kuluefektiivsus. «Kahtlemata on rahul need patsiendid, kes viinalembusest vabanenud. Uuringud on näidanud ka mitmeid takistusi - näiteks ei pea paljud Soome ja Rootsi arstid kohaseks igalt patsiendilt alkoholi kohta küsida, seda peetakse liigseks sekkumiseks eraellu. Sama võib juhtuda ka Eestis,» uskus Nurm.
---
* mao-seedetrakti haigused (eriti maksatsirroos)
* südame-veresoonkonna haigused (eriti insult)
* psüühikahäired ja -haigused (eriti suitsiidid)
* neuroloogilised haigused (epilepsia)
* onkoloogiline patoloogia (vähid, nagu suuõõne-, kõri- ja söögitoruvähk, aga ka nt emakakaela vähk)
* vigastused, mürgistused, uppumised