Ministeerium magas vaktsiini hankimise maha

Meedik valmistub vaktsineerima seagripi vastu. Foto: SCANPIX

Miks on Soomel seagripivaktsiin juba olemas, Eesti aga saab selle alles detsembris ning isegi siis tõenäoliselt soovitust vähem?

Sotsiaalministeerium nimetab põhjusena vaktsiini eest nõutud kõrget ettemaksu – tervelt seitse miljonit krooni.

Soome riik alustas seagripivastaste kaitsevahendite varumist juba maikuus, mil gripi avastamisest Mehhikos oli möödunud kõigest mõni nädal. YLE teatel telliti toona enam kui kümne miljoni euro eest näomaske ja viirusevastaseid kaitsevahendeid. Sügisel valminud seagripivaktsiini sai Soome kätte esimeste maade seas. Kokku on Soome riik oma rahva kaitsmiseks kulutanud umbes 940 miljonit krooni.

Ka Eesti valitsus ei ole maganud. Alates gripi puhkemisest Mehhikos on sotsiaalministeeriumis igal nädalal koos käinud spetsiaalne seagripi-töögrupp.

Kuid see töögrupp ei teinud ühtegi siduvat otsust vaktsiini hankimise vajalikkuse kohta, nentis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Martin Kadai. «Töörühm jälgis olukorda vaktsineerimise osas muude tegemiste kõrvalt – koostati juhised elanikkonnale ja meedikutele, tegeleti protseduuriliste küsimustega.»

Sünge ennustus

Tegelikult on olemas veel üks komisjon, kelle ülesandeks ongi nõustada valitsust küsimuses, kas üks või teine taud nõuab riigilt sammude astumist, sh vaktsineerimist. See on sotsiaalministeeriumi alaline immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad ministeeriumi, tervisekaitseinspektsiooni, ravimiameti, pere- ja erialaarstide liitude esindajad.

Komisjon kogunes 29. septembril ning sündis esimene ja siiani ainus dokument, mille Eesti riik on elanikkonna võimaliku vaktsineerimise teemal produtseerinud.

Komisjon tõdes, et seagripi omapärase antigeense struktuuri tõttu «puudub inimestel immuunsus uue gripi viiruse vastu», ja prognoosis gripipandeemia esimese laine saabumist 2009/2010. aasta sügistalvel, mille järel saabub teine laine.

Haigestunute üldarvuks hindas komisjon kuni 30 protsenti elanikkonnast. «Pandeemia jooksul võib viirus omandada resistentsuse neuraminidaasi inhibiitorite suhtes või muuta patogeensuse astet (raskemad haiguse vormid, haiguse kiirem levik – toim),» sõnastas komisjon sünge ennustuse.

Suremuse määraks kujuneb 0,3–0,4 protsenti, kuid eri vanuses ja erinevate krooniliste haigustega riskigruppides on see arv erinev.

Põhjuseks raha

Kuna kogu rahvast korraga vaktsineerida pidas komisjon juba ette võimatuks, määras ta kindlaks elanikekategooriad, keda tuleb vaktsineerida esimeses järjekorras. Nn esimese prioriteedi gruppi kuuluvad lapsed, rasedad, meditsiinitöötajad, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed.

Miks ei asutud seagripi vaktsiini hankima vähemalt septembri lõpul?

«Lepingut A/H1N1 vaktsiini soetamiseks ei ole sõlmitud, sest tootjate senine sisend on olnud, et enne 2010. aasta märtsi pole Eestil vaktsiini võimalik saada,» sõnab Kadai. «Arvestades, et epideemia on suure tõenäosusega selleks ajaks läbi, ei ole vaktsineerimine enam kuluefektiivne.»

29. septembri dokumendis loetletud I prioriteedi rühmade vaktsineerimiseks oleks tarvis 300 000 doosi vaktsiini. Ministeerium loodab vaktsiinitootjaga lepingu sõlmida sel nädalal ning vaktsiin jõuab Eestisse eeldatavasti 7. detsembril. Kuid ülemaailmse vaktsiininappuse tõttu ei pruugi Eesti soovitud 300 000 doosi enam saada.

Miks taipas Soome vaktsiini õigel ajal varuda? Kadai selgitab, et erinevalt Eestist on Soomel vaktsiinitootjaga sõlmitud eelleping, mille alusel saab mis tahes uut vaktsiini tellida niipea, kui see välja töötatakse.

Eellepingu eest nõuavad tootjad aga ettemaksu 1,5 eurot iga tellitava vaktsiinidoosi eest, kusjuures lepinguperioodi lõppedes ettemaksu ei tagastata isegi siis, kui vaktsiini vaja ei lähegi.  300 000 vaktsiinidoosi reserveerimiseks tulnuks Eesti riigil seega maksta seitse miljonit krooni.

Vaktsineeritavad
•    rasedad 2. või 3. trimestris
•    lapsed vanuses 6 kuud kuni 2 aastat
•    lapsed vanuses 3 kuni 7 aastat 
•    kuni 6 kuu vanuseid lapsi hooldavad isikud
•    immuunpuudulikkusega isikute kodused kontaktid
•    tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste ning avahoolduse töötajad, kes on otseses kokkupuutes patsientidega
•    tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste labori töötajad 
•    lapsed ja noorukid vanuses
8–24 a, kes põevad kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti)
•    immuunpuudulikkusega lapsed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud
•    isikud vanuses 25–64 a, kes põevad kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetussüsteemi haigust (eeskätt diabeeti)
•    immuunpuudulikkusega isikud, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud
Allikas: sotsiaalministeerium