N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ravimitarvitamine on viimastel aastatel kahekordistunud

Merike Tamm
Ravimitarvitamine on viimastel aastatel kahekordistunud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestlased kasutavad endiselt vähe valuvaigisteid.
Eestlased kasutavad endiselt vähe valuvaigisteid. Foto: Toomas Huik

Poliitikauuringute keskuse Praxis värske analüüs toob välja, et Eestis on viimastel aastatel väga tempokalt arenenud aktiivravi - eriarstide uste tagant on inimesed tulnud enam oma perearstide juurde, palju enam on hakatud tegema uuringuid ja operatsioone ning tarvitama ravimeid.

Analüüs toob välja, et viimaste aastatega on Eestis eriarstidel käimine vähenenud ja asendunud perearsti visiitidega. Perearsti visiitidel omakorda on viimastel aastatel pidurdunud uute haigusjuhtudega seotud vastuvõttude arv, märkimisväärselt vähenenud koduvisiidid ning kasvanud on eeskätt profülaktilised ja pereõe iseseisvad vastuvõtud.

Haiglaravi vajajate suhteline arv on püsinud muutumatu, kuid töö seal on muutunud oluliselt intensiivsemaks. Haiglas veedetud aeg on lühenenud pooleteise päeva võrra, samas kui operatsioonide arv on võrreldes 2001. aastaga suurenenud 50 protsendi võrra.

Poole rohkem tehakse ka uuringuid - kallimaid ja moodsamaid uuringuid (nt biokeemilised uuringud, kompuuter- ja magnetresonantstomograafia) isegi mitu korda enam. «Ühelt poolt võimaldab seda tehnoloogia areng, teisalt ka raviteenuste eest tasustamise mehhanismid,» põhjendatakse Praxise analüüsis.

Arstid määravad ja patsiendid ostavad ravimeid kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda enam, kuid on valdkondi, kus neid kasutatakse Praxise hinnangul liiga vähe. «Näiteks opiaatide (valuvaigistite) kasutamine jääb pea 6-kordselt maha Põhjamaadest,» märgitakse uuringus. Vererõhuravimite kasutamine on 10 aastaga kasvanud seevastu ligi 9 korda.

Samuti toob analüüs välja, et Eestis on võrreldes Soome ja Rootsiga tervishoiukulud ühe elaniku kohta viis korda väiksemad, kuid omaosalus raviteenuste eest tasumisel on suurem kui Põhjamaades.

Märksõnad
Tagasi üles