N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Taastusravi ja hooldusteenust saab vaid iga viies vajaja

Merike Tamm
Taastusravi ja hooldusteenust saab vaid iga viies vajaja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Taastusravi.
Taastusravi. Foto: Margus Ansu

Poliitikauuringute keskuse Praxis värske analüüs toob välja, et Eestis saab taastusravi vaid 19 protsenti selle vajajatest, ka hooldusteenuseid rahastatakse vaid kuni 21 protsendi ulatuses võrreldes tegeliku vajadusega. Ka hambaravis on olukord ebavõrdne, sõltuvalt patsiendi oma rahakoti suurusest.

Analüüs tõdeb, et hoolimata väga kiirest rahastamise kasvust aastatel 2004-2008 on Eestis jätkuvalt mõned tervishoiuvaldkonnad alaarenenud.

Näiteks tuvastas Riigikontrolli audit 2006. aastal, et taastusravi on saanud ainult 19 protsenti selle vajajatest ning vaid pooled said seda õigeaegselt. «Rahuldamata vajadust kinnitab ka kolm korda kiirem omaosaluse kasv taastusravis võrreldes muude raviliikidega,» lisatakse Praxise analüüsis.

Ka hooldusteenustest rahastatakse vaid 21 protsenti hooldushaiglate ja 15 protsenti koduhoolduse teenuste vajadusest, selgus hiljuti sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringust.

Rahvusvaheline võrdlus toob välja masendava tulemuse, näidates, et Eestis pakutakse hooldusteenust tegelikust vajadusest 4-5 korda vähem. Hinnanguliselt on hooldusteenuste arendamisse Eestis vaja investeerida vähemalt neli korda rohkem, Põhjamaade tasemeni jõudmiseks isegi üle 10 korra enam tänasega võrreldes.

Praxise analüüs näitab samuti, et oma hambaid käivad inimesed ravimas üha vähem pärast seda, kui 2000. aastal hakati järk-järgult vähendama hambaraviteenuse riiklikku hüvitamist. «Kolme aasta kestel ei olnud hambaarsti juures kordagi käinud 25 protsenti naistest ning 35 protsenti meestest,» alarmeerib analüüs.

«2006. aastal läbi viidud terviseuuringu andmetel jõuavad allpool vaesuspiiri elavad naised 2 ning mehed 1,5 korda harvemini hambaraviteenusteni võrreldes jõukamate sookaaslastega,» lisatakse.

Märksõnad
Tagasi üles