T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Parem tervishoid nõuab rohkem ka patsientidelt

Siiri Erala
Parem tervishoid nõuab rohkem ka patsientidelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arstiabi kvaliteet sõltub raha ja riigi otsutse kõrval osalt ka patsiendist, sellest, kui palju ta küsida ja nõuda oskab.
Arstiabi kvaliteet sõltub raha ja riigi otsutse kõrval osalt ka patsiendist, sellest, kui palju ta küsida ja nõuda oskab. Foto: Margus Ansu

Tervishoiusüsteemis tuleb teha ümberkorraldusi, kuid see nõuab riigi ja arstkonna kõrval pingutust ka patsientidelt, vaja on suuremat rahalist panust ning teadlikkuse kasvu.

Sellisele tõdemusele jõudsid Tallinnas tervishoiuteemalisele debatile kogunenud asjatundjad. Arutelu algatajaks oli poliitikauuringute keskus Praxis, kellel valmis hiljuti analüüs Eesti tervishoiusüsteemi kvaliteedist ja tulevikuvõimalustest. Praxise analüütikute sõnul on tervishoiusüsteem muutusteta jätkamise korral ummikus juba ülejärgmisel aastal.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur Praxise ennustusega ei nõustunud.

«2011 Eesti tervishoid kindlasti ära ei lõpe. Meil on reservid ning me oleme teinud juba hulga otsuseid, mis olid selle analüüsi tegemise ajal teadmata, need otsused mõjutavad oluliselt tervishoiu jätkusuutlikkust. Tervishoid Eestis ei ole kuristikku suundumas,» ütles Pevkur.

Samas nentis ta, et süsteemi saab paremaks teha ning seda eelkõige arstiabi kättesaadavuse ning hooldus- ja taastusravi poole pealt. Pevkuri sõnul näitabki Praxise analüüs tegelikult seda, et suurem rõhk tervishoiu rahastamises on seni läinud uute diagnostikaseadmete soetamisele, ehitamisele ja arstide palkadele. Arstiabi kättesaadavus on jäänud tahaplaanile, kuid nüüd on aeg olukorda ka selles vallas parandada.

Samuti oli Pevkur nõus Praxise ettepanekuga, anda patsientidele rohkem otsusvõimu ja vastutust. See nõuab aga patsientide teadlikkuse kasvatamist.

«Mida targemad on patsiendid, seda suurem on tõenäosus, et ravi kvaliteet paraneb,» märkis minister.

Et rahva teadlikkuse tõstmisest oleks kasu nii tervele tervishoiusüsteemile kui igale inimesele eraldi, arvas ka Eesti Patsientide Esindusühingu infojuht ja nõustaja Anne Veskimeister. Tema sõnul peab patsient olema aktiivne osapool. Praegu on patsient sageli passiivne ja valikuvabadust napib – võimalus endale ise vabalt arsti valida on üsna piiratud.

Praxise analüüsi järgi pole Eesti patsientidel viimaste aastate trende silmas pidades tulevikus pääsu omaosaluse suurenemisest tervishoiuteenuste eest tasumisel. Sama kinnitas ka sotsiaalminister.

Debatil patsiente esindanud Veskimeister nentis, et omaosalus, mis küündib praegu juba 25 protsendini, on liiga suur. Siiski ei pruugi see, et inimesel tuleb tervishoiuteenuste eest ise rohkem maksta, ainult negatiivseid tagajärgi tuua. See võib inimesi motiveerida oma tervise eest rohkem hoolt kandma, riskidele mõtlema ja vastutust võtma.

Märksõnad
Tagasi üles