Rootsi arsti arvates võib sügis- ja talvepimedus olla tervisele sama ohtlik nagu suitsetamine.
Arst: sügispimedus võib olla sama ohtlik kui suitsetamine
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. november 2009, 08:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arst Björn Liedéni sõnul kahandab pime aeg Põhjamaades elavate inimeste eluiga kümne aasta võrra, kirjutab Aftonbladet.
Päikese ja D-vitamiini puudumine mõjutab immuunsüsteemi ja haigustele vastupanuvõime väheneb. Selle tõttu on jaheda kliimaga aladel gripipuhangud üsna levinud.
Lisaks Liedénile usuvad paljud arstid ja teadlased, et päikese pikaajaline puudumine võib tervisele lausa ohtlik olla.
«Praegu on käimas mitmed uuringud, milles uuritakse, kas südame- ja veresoonkonna haiguste ja vähi tekkel on seos sügis- ja talvepimedusega. Põhjamaades on päikesevalguse puudus suur probleem. Pimedus võib organismile olla sama ohtlik kui suitsetamine,» selgitas arst.
Inimesed saavad päikesevalgust kahel viisil – silmade ja naha kaudu. Päikesevalgus mõjutab ka psüühikat.
Paljud inimesed kannatavad sügismasenduse all, selle põhjuseks peetakse just nähtava päikesevalguse puudumist.
Uurijate sõnul aitab selle vastu igapäevane sportlik kõnd. Kuid sügis-talvisel ajal korraks lõunamaise päikese alla minek ei peleta pimedusest tingitud masendust.
Ootamatult päikese kätte minemine ja enda tundide kaupa «praadimine» võib nahavähki tekitada.
Ekspertide sõnul tuleks pimedal ajal süüa võimalikult palju D-vitamiini sisaldavat toitu. D-vitamiini saab näiteks piimast.
Ka on pimedal ajal võimalik enda tervis korras hoida valgusteraapia abil.
«Pimedus võib isegi meie sisemise kella segamini lüüa. See meenutab olukorda, nagu me reisiks kogu aeg läbi mitme ajavööndi ja meil on pidevalt lennuväsimus,» lisas arst Björn-Erik Thalén.
Ta lisas, et valgusteraapia ei aita inimesi, kellel on masendus ja depressioon aasta läbi.