/nginx/o/2009/11/19/268761t1ha469.jpg)
Eile tähistati Euroopa antibiootikumipäeva, mille sõnumiks oli, et antibiootikume peaks kasutama mõistlikult ja vähem välja kirjutama.
Antibiootikume peaks määrama vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise soovituse põhjuseks on antibiootikumresistentsuse kasv maailmas. WHO hinnangul kuulub antibiootikumresistentsus maailma kolme kõige suurema terviseohu ja tervishoiuprobleemi hulka, vahendas Tervisekaitseinspektsioon.
Antibiootikumresistentsuse tekkimise puhul kaotab ravim võime hävitada baktereid või pärssida nende paljunemist. Resistentsete bakterite poolt põhjustatud haigused on seega raskelt ravitavad, pika kuluga ja võivad lõppeda surmaga.
Antibiootikumresistentsuse esinemissageduse ja antibiootikumide tarbimise vahel on seos – mida rohkem määravad arstid patsientidele antibiootikume, seda rohkem tekib ja ringleb elanike seas antibiootikumresistentseid baktereid.
Eestis ei ole selget ülevaadet antibiootikumresistentsuse leviku kohta, kuid Euroopa Antimikroobse Resistentsuse Seiresüsteemile esitatavate andmete alusel võib teha üldise järelduse, et Eestis ei ole antibiootikumresistentsus jõudnud veel kriitilise piirini. Sellele on oluliselt kaasa aidanud suhteliselt piiratud antibiootikumide tarbimine.
Samas on tuberkuloosiravi valdkonnas Eesti olnud üks neid väheseid maailma riike, kus tuberkuloositekitajate resistentsus on aastaid olnud väga kõrge.