Kai Saks: arstil on eaka juhi pädevust raske määrata

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kai Saks.
Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kai Saks. Foto: Peeter Langovits

Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse esimees ning Tartu Ülikooli Sisekliiniku arst-õppejõud Kai Saksa hinnangul on arstil mõnikord väga raske otsustada, kas eakas inimene on pädev autot juhtima.


«Ega diagnoos ei ütle midagi, vaid ütleb tema funktsionaalne võimekus. Küsimus, mida on arutatud mitmetes riikides, kui on tegemist dementsusega, siis kas see diagnoos on see, mis välistaks auto juhtimise võime ja loa saamise,» rääkis Saks.

«Näiteks Soomes mõni aasta tagasi viidi sisse selline kord, et kõik arstid pidid andma teada dementsuse diagnoosist liiklusjärelevalvesse, ja selle tagajärg oli, et arstid hakkasid vähem panema dementsuse diagnoosi, kui nad nägid, et see inimene tuleb toime lihtsa sõiduga küla vahel poodi ja dementsus ei ole nii ränk, et see sõitmist takistaks. Ja nad lihtsalt jätsid selle diagnoosi välja panemata,» kirjeldas eakate inimestega tegelev arst.

«Siin peab vaatama inimõiguste seisukohalt - me ei vanane ühtemoodi, et me kindlasti ei saa öelda, et mingist vanusest on kõik inimesed ohtlikud ja teine asi on see, et info haiguse kohta ei jõuagi alati perearstini,» lisas Saks.

Arst-õppejõu sõnul kasutatakse osas riikides praktikat, kui näiteks pereliikmed teatavad, et nende hinnangul ei peaks inimene enam sõitma, siis lastakse teha üks testsõit koos liiklusinstruktoriga reaalses liiklussituatsioonis.

«Eakal inimesel oleks väga soovitatav, et ta korra aastas käiks perearstil. Mitte ainult auto juhtimise pärast, vaid vererõhku mõõtmas ja veresuhkrut mõõtmas ja kõike muud. Ja sellega seoses saaks perearst anda hinnangu ka auto juhtimise suhtes,» soovitas Kai Saks.

Samas seadusega sagedasemat arstlikku kontrolli Saks määrama ei kiirustaks.«Ja nüüd öelda, et kõik asjad lähevad perearsti kraesse, ma nii väga kergelt ei ütleks, et paneme kohe seaduse ja see asi lahendabki probleemid,» selgitas naine, lisades, et perearstidel on niigi tohutult tööd.

«Öeldakse, et kui inimene vananeb normaalselt, siis võib ta väga kõrge eani sõita. Üks, mida ma küll eakatele raudselt soovitan, on vältida võimalikult pimedas sõitu, sest silm ei kohane selle vastutuleva auto ereda valgusega,» rääkis ta.

Saksa sõnul võib sõiduõiguse äravõtmine autosõidust sõltuvale eakale olla väga suur kaotus. «Ja kui me ütleme, et kõik, sinu vanuse tõttu või diagnoosi tõttu võtame sult õiguse ära, siis me võime tast saada hooldekodu haige, kes on depressioonis, kes kaldub suitsiidile,» selgitas arst.

Ühe põhjusena, miks eakate inimestega liiklusõnnetused viimase aasta jooksul sagenenud on, pakkus Kai Saks välja, et ühistransport on jäänud kehvemaks.

«See on üks põhjus, miks eakad peavad ise kauem olema roolis ja ka piletid on kallid, nii et teinekord pole ühistranspordi kasutamisel rahalist võitu,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles