Kolmandik noortest on enne 14. eluaastat purjus olnud

Foto: AFP / Scanpix

Tänasel Tervise Arengu Instituudi seminaril «Alkohol Eestis - tarbimine ja mõjud» esitletud 2007. aasta uuringu järgi tunnistas kolmandik 15- kuni 16-aastastest kooliõpilastest, et on ennast 13-aastaselt või nooremana purju joonud.

Selle näitaja poolest on Eesti noored Euroopas lausa esikohal. Samast uuringust selgus, et 55 protsenti noortest on olnud elu jooksul vähemalt korra väga purjus ning aina rohkem noori joob korraga ja tihti suures koguses alkoholi ehk üle viie dringi (vähemalt 2,5 liitrit õlut või 0,75 liitrit veini või 25 cl kangemat alkoholi).

Sisuliselt saab öelda, et 2007. aastal jõi 10 protsenti 15-16-aastastest koolinoortest iga 3 päeva järel üle viie alkohoolse joogi.

Kõige populaarsemad on noorte seas lahjad alkohoolsed joogid, sh. siider, teisel kohal on aga kange alkohol ja kolmandal kohal vein. Kui lahjade jookide tarbimise poolest on Eesti noored Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte tervise peaspetsialisti Karin Streimanni sõnul Euroopas umbes keskel, siis kange alkoholi tarbimise poolest on meie noored Euroopas esinelikus.

Poisid tarvitavad alkoholi üldiselt rohkem. Veerand 15-aastastest joob alkoholi vähemalt kord nädalas.

Alkoholi kättesaadavusega noortel uuringu järgi probleeme ei ole, kuigi viimasel ajal on kättesaadavus veidi vähenenud. Siiski saab 80 protsenti noortest lahja alkoholi kergesti kätte ja kange alkohol on kättesaadav üle 50 protsendile noortest.

Enamasti juuakse kellegi teise kodus, veerand noortest eelistas siiski alkoholi tarbida ka oma kodus. Enamikul noortest on sõpru ja lähisugulasi, kes tarvitavad alkoholi. Kolmandik tunneb ka neid, kes purjutavad.

Miks noored joovad?

Karin Streimanni sõnul saab noorte alkoholitarbimist põhjendada mitme erineva teooriaga. Üks neist on Bandura teooria, mille järgi on nooruk sotsiaalne õppija, kes jälgib täiskasvanute käitumist ja hakkab märgatut ise järgi tegema - näiteks võib tuua sünnipäevadel alkoholi tarvitamise.

Oma osa mängivad siin õpitud ootused - enamik noori arvab täiskasvanute eeskujul, et alkoholi juures on palju positiivset. Noorte arvates aitab alkohol lõdvestuda, tunda end õnnelikuna, muresid leevendada, olla sõbralik, vastutulelik ja lõbus. Siiski teatakse ka seda, et alkohol kahjustab tervist ning et pärast alkoholi liigtarbimist on paha olla.

Tähtis on ka alkoholi tarvitamise kultuur, harjumused, väärtushinnangud - kui tihti alkoholi tarvitatakse, kui palju, kuidas me sellesse suhtume, kuidas meedias esinevad tegelased tarvitavad alkoholi. Siin tuleb mängu ka lähedaste, tuntud inimeste, eakaaslaste eeskuju, samuti sotsiaalne staatus ja päritolu. Nii tarvitavad näiteks alkoholi harvemini majanduslikult parematest peredest noored.

Samas tarvitavad eesti kodukeelega pärit peredest noored rohkem alkoholi.

Teine teooria selle kohta, miks noored joovad, on Bertalanffy teooria noortest kui ühiskonna süsteemi osalistest. Täpsemalt viibivad noored iga päev keskkonnas, kus tarvitatakse alkoholi, perekonnad ja teised sotsiaalsed võrgustikud arendavad välja reeglid, mis toetavad seda käitumist.

Alkoholitarbimist mõjutab loomulikult ka jookide kättesaadavus - poodide hulk, võimalus sealt ka alaealisena alkoholi osta, alkoholi hind. Suure mõjuga on ka reklaam, seejuures nii aeg, millal seda näidatakse, kui ka sisu - kas see näitab, et alkohol teeb lõbusaks ja õnnelikuks jne.

Samuti on selgunud, et noored tarvitavad rohkem alkoholi, kui nende vanematel on probleeme vaimse või füüsilise tervisega. Alkoholikäitumine sõltub ka nooruki enda isiksuseomadustest - kas ta on positiivse ellusuhtumisega, kas tal on turvalised lähisuhted olemas, kuidas ta kogeb maailma.

Ühest Soomes 15 aasta jooksul läbi viidud uuringust selgus, et isade suur alkoholitarvitamine on kõige olulisem faktor noorukite problemaatilises alkoholitarvitamises. Samuti mõjutab nooruki alkoholitarvitamist tugevalt ühest vanemast eemalolek vanemate lahkumineku või lahutuse tõttu.