Kõnevõime võib sõltuda vaid ühest geenist

Inimesed oskavad rääkida, meie lähimad sugulased šimpansid aga mitte. Foto: AFP / Scanpix

Uue uurimuse kohaselt võib võime kõneleda tuleneda vaid üheainsa geeni muutumisest.

Neurogeneetik Daniel Geschwind ja tema kolleegid näitasid, et kaks väikest erinevust inimese ja šimpansi valgu FOXP2 versioonides põhjustavad olulisi erinevusi kümnetes erinevates närvirakkudes avalduvates geenides, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal

Novaator

Technology Review'd.

Tegemist on valguga, mis töötab transkriptsioonifaktorina: tema rolliks on teisi geene sisse või välja lülitada. Geschwind ja teised teadlased on valgu rolli kõne arengus uurinud alates selle avastamisest 2001. aastal.

Geschwind ja tema kolleegid eemaldasid laboris kasvatatud inimese neuronitest FOXP2 geeni. Seejärel sisestati rakkudesse kas inimese või šimpansi oma ning uuriti muude geenide ekspressiooni ja valkude tootmist.

Teadlased leidsid kümneid geene, mille avaldumise tase sõltus sellest, kas rakkudes oli inimese või šimpansi FOXP2. Neid tulemusi kontrolliti ka looduslikes tingimustes kasvanud rakkude peal, uurides loomuliku surma surnud inimeste ja šimpanside ajukude.

Uus uurimus näitab, kuidas kaks mutatsiooni inimeste geenis ei muuda ainult geeni pealt toodetava valgu välimust, vaid ka funktsiooni, mille tulemusena lülitatakse inimeste ja šimpanside ajudes sisse või välja erinevad geenid.

«Meie avastused võivad aidata mõista, miks inimestel on kassasündinud võime kõneleda, kui šimpansid seda ei suuda,» ütles Geschwind.