Perearstide kuus soovitust meditsiinis säästmiseks

Arst. Foto: SCANPIX

Eesti Perearstide Selts esitas sotsiaalminister Hanno Pevkurile ettepanekud meditsiinisüsteemi ümberkorraldamiseks, et saavutada vajalikku kokkuhoidu ning jätkata samas kvaliteetset teenindust hüppeliselt kasvanud patsientide visiitide arvu juures. Postimees.ee avaldab ettepanekud koos seltsi põhjendustega.

Pereõdede tegevuse laiendamine

Juba praegu teevad õed nõustamistööd ning korraldavad arsti vastuvõttu nii, et pakilisemate probleemidega patsiendid oleksid järjekorras eespool. Mõnes väikeses maakohas, mis on täna arstita jäänud, oleks tubli õde parem lahendus kui arsti täielik puudumine. Selline korraldus võimaldaks perearstil võtta tänasest suuremat koormust.

Arsti väljastatavate tõendite uus jaotus

Uute tõendite süsteemi kehtestamine, kus kõikidel tõenditel on oma hind.

See muutus aitab hoida kokku perearstimeeskonna aega, lõpetades ebavajalikud tegevused ja võimaldades keskenduda patsiendile arstiabi osutamisele. Eesti riigis on bürokraatia lämmatamas mõistuspärasust - iga ametnik nõuab erinevaid tõendeid, mis aga ei ole seotud meditsiiniteenusega.

Perearstide kvaliteedikriteeriumitest lähtuv rahastamine

Perearstide ja haigekassa vahelise lepingu muutus, mis soosiks head tööd ja kvaliteetset arstiabi. Perearstid on välja pakkunud selged kriteeriumid, mille alusel saaks patsient parimat abi. Sellist tööd tegevaid perearstikeskuseid peaks paremini rahastama kui teisi. Kõrgem teenuse kvaliteet võimaldab rohkem ja paremat teenust osutada esmatasandil ja seega kogu tervishoiusüsteemis raha kokku hoida.

Patsiendi omavastutuse sätestamine perearsti visiidi eest tasumise näol ning koduvisiidi tasu ümber hindamine

Võimaldab korrastada esmatasandi tervishoiu süsteemi, vähendades ebavajalike visiitide arvu, võimaldades süsteemis tugevdada pereõe kui esmase kontaktisiku rolli. Pereõe visiit oleks patsiendile tasuta. Paljud patsientide probleemid suudavad lahendada pereõed, aga patsiendid eelistavad pöörduda perearsti vastuvõtule. Seetõttu aga halveneb perearsti kättesaadavus nende patsientide jaoks, kellele on kindlasti vajalik kvalifitseeritud arsti abi.

Riik peab kehtestama sotsiaaltoetuste süsteemi töötutele ja paljulastelistele peredele. Need, kes vajavad perearstiabi rohkem kui 3 korda aastas, ei peaks visiiditasu maksma.

E-terviseloo korralik käimalükkamine

Digilugu on jäänud bürokraatide hammasrataste vahele. Mida rohkem saab perearst digilugu kasutada, seda rohkem on aega reaalseks ravitööks. Perearsti koormavad hiiglaslikud dubleerivad aruanded. Patsiendi kartus, et siis suhtleb arst arvutiga, mitte inimesega, ei saa lugeda põhjendatuks. Arvuti võtab küll arstilt aega, aga see on patsiendi huvides- tahab ju iga patsient, et arst langetaks võimalikult õigeid otsuseid. Kui arst arvutist varasemat näeb, võidab patsient.

Esmatasandi juhtimine vajab eksperte, mitte poliitilisi tõmbetuuli

Arstiabi juhtimine on täna jäänud suuresti poliitikute kätte. Nüüd, kui arstid ise teevad otsuseid, mis oleks mõistlik, hakkavad ametnikud kohe põhjendusi mõtlema, miks meie ettepanekuid rakendada ei saa.

Kui sotsiaalministeeriumi juures hakkab 1. jaan 2010 tööle uus Terviseamet, siis loodame, et selle ameti otsuste tegemisse kaasatakse arste kui eksperte meditsiini alal. Ainult arstid oskavad öelda, mis on patsiendile hea. Mitte poliitikud, ametnikud ega rahastajad!