Seagripi vaktsiini lootust riskirühma mitte kuulujail pole

Vaktsineerimine Foto: Reuters / Scanpix

Detsembri keskel jõuab Eestisse esimene kogus uue gripi vastast vaktsiini, kuid peale väikese hulga riskirühmadesse kuuluvate inimeste pole enamikul enda vaktsineerimiseks niipea lootust.

Detsembri keskel saabub Eestisse esmane kogus - 150 000 doosi uue gripi vastast vaktsiini, mida ostetakse tootjatelt ClaxoSmithKline ja Baxter.

Esmajärjekorras vaktsineeritakse lapseootel naised, kõik poole- kuni 2-aastased lapsed ja teatud kroonilisi või immuunpuudulikkusega seotud haigusi põdevad inimesed. Samuti gripihaigetega kokku puutuvad tervishoiutöötajad.

Kui esialgu kavatseti vaktsineerida kõik kuni 7-aastased lapsed, siis perearstide ettepanekul otsustati sellest loobuda ja piirduda vaid krooniliselt haigete lastega. Nendest omakorda kõige olulisem on vaktsineerida hingamisteede kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Vaktsineerimise eest tuleb maksta, sest see toob perearstidele juurde lisatööd ja kulusid.

Summa, mis maksta tuleb, peaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul jääma 50 ja 100 krooni vahele, teatas portaal ERR Uudised. Laste vaktsineerimise eest tõenäoliselt tasu ei küsita, täpsemalt lepitakse selles kokku aga lähipäevil.

Küsimusele, kas peale selle väikese hulga riskirühmadesse kuuluvate inimeste on ka teistel lootust saada võimalus enda seagripi vastu vaktsineerimiseks, vastas sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet: «Täna me ei saa öelda, et kellelgi teisel oleks ka võimalus. See kõik sõltub, milline on soodumus sellel esmajärjekorras vaktsineeritaval riskirühmal. Kui nad tulevad kõik ilusti vaktsineerima, siis me saame aruandluse põhjal öelda, kas saame kohe järgmised prioriteetsed rühmad öelda, või peab selleks veel täiendavat vaktsiini ostma.»

Uue rühma nimetamiseks peab olema täidetud kaks eeldust: kui riskirühmadel pole millegipärast huvi vaktsineerimise vastu või ostab riik vaktsiini lisaks.

«Teine, mille kallal töö käib, et see vaktsiin jõuaks ikkagi lõpuks ka jaemüüki,» lisas Normet. Tema sõnul on vaktsiiniturul olukord paranemas, kuid praegu on vaktsiinid pakendatud nii, et apteegis on neid raske müüa.

Haiguse läbipõdenul ilmselt vaktsineerida pole mõtet

Laste ja krooniliste haigete vaktsineerimise viivad perearstid, HIV-positiivsetele teevad süsti nakkushaiguste arstid ja rasedatele naistearstid. Vaktsiini tellimuse esitavad arstid vastavalt oma nimistus olevate patsientide arvu järgi ja kutsuvad siis patsiente ise vaktsineerimisele.

«Vaktsineerimine on võimalus. Kedagi me vägisi ei vaktsineeri, vaid pakume seda võimalust,» rõhutas sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet. Vaktsiini kaitse saabub kahe nädala jooksul pärast esimese süsti tegemist, lastel tuleb kolme nädalase vahega teha ka teine süst.

Samas on ka arstidel tekkinud küsimus, kas uue gripi vastu peaks vaktsineerima ka neid, kes on juba sel hooajal mõne kõrge palavikuga haiguse läbi põdenud, kuid pole teada, kas see on olnud seagripp või mõni muu. Uue gripi analüüside võtmine kõikidel nakkuskahtlastel lõpetati ministri korraldusega ülemöödunud nädalal.

«See peaks olema samamoodi arsti otsus, sest kui inimene on olnud haige, tahaks loota, et arst on tema haiguslooga kursis,» ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. «Ma arvaks, et pigem ei peaks vaktsineerima, aga see jääb arstide pädevusse. Kindlasti tuleb see teema meil ka ekspertkomisjonis jutuks.»

Perearst soovitab end vaktsineerida

Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talvik ütles, et soovitab kindlasti kõigil, kel võimalik, end uue gripi vastu vaktsineerida lasta. «Kui kaalume võimalikku kasu ja kahju, siis mitte mingeid andmeid, et vaktsiin oleks kuidagi uurimata või ebakindel võrreldes muude iga-aastaste gripivaktsiinidega, täna ei ole,» sõnas ta.

Iga inimene otsustab loomulikult ise, kuid Kalle-Talviku seisukoht oli, et kui midagi on võimalik vaktsiiniga ära hoida, tuleb seda teha. «Esimene surm oli väga konkreetne näide selle kohta, kuidas tegelikult ei saa haiguse vastu midagi ära teha, kui see keerab nii agressiivseks. Vaktsiin kindlasti oleks aidanud,» oli ta veendunud.

Tema sõnul pole inimesed meie turvalises riigis harjunud selle teadmisega, et haigused jätkuvalt tapavad.

«Moevool on see mittevaktsineerimine. Aga ei mõisteta, et siin on elu kaalul. Milline ema jätab lapse vaktsineerimata, kui on teine valik, et lapsega juhtub viie tunni jooksul kõige hirmsam, ilma et arstid saaksid selle vastu midagi teha?» küsis Kalle-Talvik.

«Vaktsineerimise puhul viiakse organismi haigustekitaja osakesi - mitte haigustekitajat - selle osakese ülesanne on äratada organismis mõõdukas reaktsioon ja organism hakkab varakult kaitsekehasid ette valmistama. Kui tuleb haigus, tekib muidu ülitugev reaktsioon ja kaitsekehi pole,» selgitas Kalle-Talvik toimet.

Paraku pole võimalik anda ühegi haiguse suhtes täielikku turvatunnet, sest haigused käituvad organismides erinevalt. «Pigem tuleb julgustada teha neid otsuseid, mis potentsiaalselt võivad haiguse ära hoida.»