Moodne tervisehäda – kuiv silm

Foto: Corbis/Scanpix

Üha rohkem inimesi kasutab arvutit ja üha rohkem arvutikasutajaid – juba ligi kolmveerand – kannatab nn kuiva silma sündroomi all.

Punetavat ja kipitavat nn kuiva silma põhjustab sarvkesta pinna vähene niisutamine. Sel ajal, kui laud liiguvad, kaetakse silma pind pisaravedelikuga.

Kui normaalselt pilgutab inimene silmi keskmiselt 22 korda minutis, siis arvutikasutaja teeb seda vaid kümme korda, selgitab oftalmoloog doktor Kadri Väärsi ja lisab, et pingeliselt ühe punkti ehk päevast päeva arvutiekraani silmitsemine vähendab pilgutamise sagedust ja sellest tulenebki ärritus.

Ärritavalt võivad mõjuda ka pidev viibimine konditsioneeritud õhuga tööruumis ja pikaajaline kontaktläätsede kasutamine. Samuti võivad kuivustunnet silmades põhjustada paljud haigused (reumaatilised, endokrinoloogilised, onkoloogilised jmt) ja ravimite kõrvalmõju.

Arvutiga töötajail ja õppureil, kes veedavad iga vaba minuti virtuaalmaailmas, soovitab doktor Väärsi teha iga kolmveerand tunni järel kümneminutilise pausi ja silmi pilgutada, et pisaratekiht saaks uueneda. Lisaks võiks samal ajal vaadata kaugusesse, lõõgastamaks väsinud silmalihaseid.

Pikaajalised kuiva silma ilmingud võivad tekitada raske stressi, mis omakorda võib nurjata suhted lähedastega, kahandada töövõimet ja rikkuda tuju. Kuiva silma tekkepõhjused selgitab arst pärast põhjalikke uuringuid. Tavaliselt alustatakse ravi silmatilkadega, mis on saadaval apteekide käsimüügis.

Need, ka kunstpisaraiks kutsutud preparaadid, on väga erineva koostise, toime ja kasutusajaga. Mõnda neist sobib tarvitada kontaktläätsedega, mõnda mitte. Kui silmatilgad ei aita, jätkab arst ravi juba salvide ja geelidega ning lähtuvalt silma ehitusest kirjutab vajadusel prillid.

Kuiva silma tunnused

•    nägemise kõikumine

•    nägemisnõrkus

•    liiva- või purutunne silmades

•    silmade kipitus

•    peavalu

•    iiveldus

•    nõrkus