/nginx/o/2009/12/04/276954t1he745.jpg)
Kaaries on Eestis enimlevinud haigus üleüldse - Tartu Ülikooli teadlaste väitel põeb kaariest 83-100 protsenti elanikkonnast, millest tuleneb Eesti inimeste seas väga levinud eksimus, et pärast sööki tõtatakse koheselt hambaid pesema.
Eestlased ei oska oma hambaid hooldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinik 32 peaarst dr Lauri Vahtra seletas, et seda kindlasti teha ei tohiks: «Söömine ja näksimine põhjustab suus happerünnaku, muutes hambapinna pehmeks. Kui nüüd hambaid harjata, kahjustame hambavaapa.»
«Elu näitab, et sellisel moel kahjustunud hambaid esineb patsientidel tihti - kõik väga hoolsad hambapesijad, aga valel ajal, vale pastaga ja vale pesemistehnikaga,» lisas ta. Vahetult pärast toidukorda on soovitatav närida ksülitooli sisaldavat suhkruvaba närimiskummi. Söömise ja hambapesu vahele peab jääma vähemalt 30 minutit.
Novembris tähistati hammaste tervise kuud, mille raames hambaarstid püüdsid purustada ühiskonnas levinud tervistkahjustavaid müüte hammaste hoolduse teemal, eesmärgiga juurutada õigeid võtteid suuhügieeniharjumustes ja parandada eestlaste suutervist.
Dr Lauri Vahtra sõnul on terve suu terveks eluks võimalik saada arsti ja patsiendi koostöös.
«Kuigi hambaid pesevad kõik ning valdavad seda oskust enda meelest hästi, on ometi palju neid, kes tulevad hambaarsti juurde valutava hamba või veritsevate igemetega,» rääkis dr Vahtra.
«Tegelikkuses peaks olema võimalik õige suuhügieeni ja toitumisharjumustega hambamured eemal hoida. Seetõttu on oluline, et patsiendid oleksid teadlikud sellest, mida, kuidas ja miks tegelikult oma hammaste jaoks tegema peaks,»lisas ta.
Suus elavatest meile teadaolevast 500-600 eri liigist mikroorganismidest on enamik ohutud, leidub siiski ka kahjulikke mikroobe, mis on võimelised haakuma hamba sileda pinna külge ja seal paljunema, toitudes suus leiduvatest süsivesikutest ja muutes need happeks.
Happed kahjustavad hambaemaili, mis muutub pehmeks. Ebapiisava suuhoolduse puhul hakkab hambasse moodustuma auk, pannes alguse hambakaariesele. Bakterid peavad augu söövitamiseks saama üha uusi süsivesikuid, mis suurendab happerünnakut ning see omakorda süvendab auku.
Igemehaiguste algavaid ja mõõdukaid vorme võib leida suurel osal vanemaealisest elanikkonnast. Raskemaid vorme esineb harvem, ent sel juhul võib alguse saada juba kolmekümnendates eluaastates või suisa lapse- või puberteedieas.
Patsient ei pruugi haigust kohe tajuda, kuna kaebused ei teki alati kohe. Ka parodontiidi põhjustajaks on suus leiduvad bakterid, mis paljunevad ja elunevad nendel pindadel, kuhu hambahari ei ulatu. Sinna ladestuvad ka süljes leiduvad mineraalained, tekitades põletiku juurde hambakivi.
Tasapisi hakkab hävima hambakinnitusaparaat, mis hammast lõualuus kinni hoiab, ning viib hammaste liikumiseni. Hambakivi ei ole võimalik tavalise pesemisega eemaldada, mistõttu tuleb aegsasti ja regulaarselt, soovitavalt kuni kaks korda aastas pöörduda puhastamiseks hügienisti või hambaarsti juurde.
Dr Vahtra sõnul tuleb patsiendile õige suuhügieeni tagamisel appi kolmesammuline hammaste ABC, mis koosneb hambaharjast, hambaniidist ja keelekaabitsast. «Hambaid tuleb harjata hommikul ja õhtul vähemalt kaks minutit pehme harja ja fluoriidi sisaldava hambapastaga,» seletas Vahtra.
«Harja tuleb hoida sõrmedega kergelt nagu sulepead - liiga tugev harjamine kahjustab igemeid ning võib põhjustada hambakaelade paljastumist. Harjased peavad olema hambapinna suhtes 45-kraadise nurga all nii, et äärmine harjaste rida ulatub puhastama ka igemeserva alt,» lisas arst.
«Valgendavaid pastasid ei tohiks kasutada rohkem kui kord nädalas, kuna on abrasiivsed ja kahjustavad hambapinda, omamata samas tegelikku valgendavat efekti,» hoiatas dr Lauri Vahtra.
«Vähemalt kord päevas tuleb kasutada hambaniiti, mis aitab eemaldada bakterid sealt, kuhu hari ei ulatu. Keelekaabits aitab eemaldada baktereid keele pinnalt. Lisaks aitab hammaste eest hoolitseda suuvedeliku kasutamine pärast hammaste pesemist ja suhkruvaba ksülitooli sisaldava närimiskummi kasutamine pärast söömist,» lisas mees.
Vaata ka Hamba-Mari hambaaeroobika videoid, kus esitletakse hammaste hooldamise võtteid ja vahendeid.
Tallinnasse Solarise keskuse ette püstitatud 2,5m kõrgune hambainstallatsioon andis linnabakteritele alla kõigest kahe nädalaga, näidates ilmekalt, mis juhtub hoolitsemata hammastega.