Justiitsministeerium soovib, et sotsiaalministeerium töötaks välja soovahetust reguleeriva seaduseelnõu, sest selle puudumise tõttu on vastuseta ka hulk perekonnaõigusega seotud küsimusi.
Justiitsministeerium tahab soovahetust reguleerivat seadust
Probleem, millele justiitsministeerium on tähelepanu pööranud, seisneb selles, et soovahetuse juriidilised eeldused ja tagajärjed on seadusega reguleerimata.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul on praegu Eestis ainus soovahetust reguleeriv õigusakt sotsiaalministri määrus 1999. aastast, mis reguleerib vaid soovahetuse meditsiinilisi eeldusi ja soovahetuse lubatavuse üle otsustava arstliku ekspertiisikomisjoni tegevust.
Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas perekonnaõiguse valdkonnas on sellest tulenevalt tekkinud mitmeid probleeme, ütles pressiesindaja BNSile.
Näiteks on vastuseta küsimused, kas arstliku ekspertiisikomisjoni otsusega sugu vahetanud inimest tuleb abielu sõlmimisel käsitleda naise või mehena, kuidas mõjutab soovahetus vanema ja lapse suhet ning kas abielu muutub kehtetuks, kui sugu vahetab juba abielus olev inimene.
Tema sõnul on põhimõttelise tähtsusega küsimused ka soovahetuse eeldused, näiteks kas piisab hormoonravist või on nõutav ka suguelundite kirurgia, mis vajavad otsustamist seadusandja poolt.
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks seega välja töötada soovahetust reguleeriv eelnõu. Ministeeriumi pressiesindaja lisas, et tegemist ei pea olema eraldi seadusega ja vajalikud paragrahvid on võimalik kirjutada mõnda olemasolevasse seadusse.
Sotsiaalministeerium nõustub, et eelnõu on vajalik. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul pole eelnõu koostamise tähtaega aga veel määratud.