/nginx/o/2009/02/13/132787t1h2cbf.jpg)
Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt põhjustab meessuguhormoon testosteroon agressiivset, egoistlikku ja riskialdist käitumist.
Uurimus: testosteroon ei põhjusta agressiivsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zürichi ja Londoni Royal Holloway ülikooli teadlased näitasid 120 katsealusega tehtud uurimusega, et halva kuulsusega meessuguhormoon võib panna inimese õiglasemalt käituma, kui see aitab kindlustada tema sotsiaalset staatust, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal
r Physorgi.
Populaarteaduslik kirjandus, kunst ja meedia on kinnistanud testosterooni kui agressiivsushormooni kuulsuse. Varasemad uurimused tunduvad seda kinnitavat - isaste näriliste kastreerimine tõi näiteks kaasa vähenenud võitluslikkuse.
Loomkatsete põhjal on aga ekslik arvata, et testosteroon põhjustab samasugust käitumist ka inimestel, leidsid uurimuse läbi viinud neuroteadlane Christoph Eisenegger ja majandusteadlased Ernst Fehr ja Michael Näf.
«Tahtsime välja selgitada, kuidas mõjutab hormoon sotsiaalset käitumist,» selgitas Christoph Eisenegger. «Tahtsime teada, mis on tõde ja mis on müüt.»
120 inimest osales käitumiskatses, kus omavahel pidi jagama ühte rahasummat. Reeglite järgi olid lubatud nii õiglased kui ka ebaõiglased pakkumised. Mida õiglasem pakkumine, seda väiksema tõenäosusega läbirääkimiste partner tehingust keeldus. Kui kokkuleppele ei jõutud, ei teeninud kumbki pool midagi.
Enne mängu anti osalejatele kas 0,5 mg testosterooni või platseebot. «Kui uskuda üldlevinud arusaamu, võiks arvata, et testosterooni saanud katsealused muutuvad agressiivsemaks ja enesekesksemaks ja hakkavad kasutama riskantsemaid strateegiaid,» selgitas Eisenegger.
Tulemused aga näitasid midagi muud. Kunstlikult tõstetud testosteroonitasemega katsealused tegid üldiselt paremaid ja õiglasemaid pakkumisi kui need, kes said platseebot, minimeerides nii kokkuleppe ebaõnnestumise riski.
«Meie uurimus lükkab seega selgelt ümber eelduse, et testosteroon põhjustab inimestel ainult agressiivset või egoistlikku käitumist,» ütles Eisenegger.
Pigem näitavad tulemused, et testosteroon parandab arusaama oma staatusest. Võrdlemisi lihtsate sotsiaalsete süsteemidega loomadel võib oma staatuse parem mõistmine väljenduda suurenenud agressiivsuses. «Sotsiaalselt keerukas inimühiskonnas kindlustab sotsiaalset staatust teiste inimeste toetamine, mitte agressiivsus,» ütles uurimuse üks autoritest Michael Näf.
Uurimus näitas ka, et eelarvamus testosterooni agressiivsust suurendava mõju kohta on inimestesse sügavalt juurdunud: need katsealused, kes uskusid ekslikult, et said testosterooni ja mitte platseebot, paistsid silma erakordselt ebaõiglaste pakkumiste poolest.
On võimalik, et need inimesed õigustasid endale oma ebaõiglast käitumist testosterooni oletatava mõjuga. Michael Näf selgitas: «Tundub, et mitte testosteroon ise ei suurenda agressiivsust, vaid hoopis seda hormooni ümbritsevad müüdid.»