Riigikogu võttis täna menetlusse valitsuse algatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üheks punktiks on aptegiteenuse osutamise nõuete vähendamine, mis peaks kergendama apteekide toimetulekut väikese elanike arvuga linnades.
Nimelt vähendatakse apteegiteenuse osutamise nõudeid, mis on vajalikud ravimite kvaliteetseks valmistamiseks (spetsiaalsed ruumid, digitaalsed kaalud ja muud vahendid, ventilatsioon, personali olemasolu), kuid mille täitmine on apteegile kulukas.
Väiksemates apteekides tuleb ravimite valmistamise vajadust ette väga harva, mis tähendab, et valmistamiseks vajaliku ressursi ülalpidamiskulu on apteegile suurem kui valmistatud ravimite müügist saadav tulu.
Igal ravimite valmistamisest huvitatud apteegil on vastavate tingimuste olemasolul nende valmistamine lubatud. Kui apteek ise ravimeid ei valmista, tuleb vastav retsept patsiendilt siiski vastu võtta ja retsepti alusel valmistatud ravim hankida.
Apteegiteenuse osutamine on apteegi kulumudeli andmetel kasumlik keskmiselt 4000 elaniku teenindamisel, arvestades kõigi põhiapteegile kehtestatud nõuete, sealhulgas ravimite valmistamise nõuetega.
Kasumlikkuse piiri on võimalik allapoole nihutada kulutuste optimeerimisega, näiteks ühte ketti kuuluvatel apteekidel ning muude tervisekaupade ja ravimite müügiga. Ravimite valmistamise nõudeid ei täida 11 väikelinna apteeki ning ravimiameti ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumisel lõpetaksid need apteegid tegevuse, kuna ravimite valmistamise nõuetele vastava sisseseade soetamine on neile liialt kulukas.