/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/09/10/233308t1h3e14.jpg)
Puukborrelioosi nakatumine on Eestis võrreldes 2005. aastaga ligi kaheksa korda kasvanud ning tänavu on borrelioosi nakatunute arv kümnendi kõrgeim.
Puukborrelioosi nakatumine on Eestis kordades kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on arstid tänavu 11 kuuga Eestis tuvastanud 2201 puukborrelioosi juhtu, samas mullu terve aastaga oli borrelioosi juhtumeid 1423.
Alates 2005. aastast on borrelioosi nakatumine Eestis järjekindlalt kasvanud. 2005. aastal tuvastasid arstid Eestis borrelioosi 281 korda, 2006. aastal 482 korda ja 2007. aastal 721 korda.
Tänavu on mullusega võrreldes oluliselt kasvanud ka puukentsefaliidi juhtumite arv. Kui mullu avastasid arstid terve aasta jooksul inimestel 90 entsefaliidijuhtu, siis tänavu on juba 11 kuuga selliseid juhtumeid 179.
Entsefaliidijuhtumid on viimastel aastatel kord suurenenud, siis jälle vähenenud. Näiteks 2005. aastal registreerisid arstid Eestis 164, 2006. aastal 171, 2007. aastal 140 ja mullu 90 entsefaliidujuhtu.
Kui entsefaliiti esineb Eestis enamasti soojadel kuudel, siis borrelioosi avastavad arstid aastaringselt. Entsefaliiti haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega, kuid borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on 5-7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud - kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kindlasti minna arsti juurde.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.