/nginx/o/2009/12/16/283150t1h6895.jpg)
Teadlased on välja selgitanud, miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist.
Miks inimlapsed kohe pärast sündi omal jalal ei kõnni?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul teevad kõik imetajad oma esimesed sammud tegelikult samas aju arengujärgus, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
«Tulemustest selgus, et kõndimisvõime kujunemist juhtivad neuraalsed mehhanismid on erinevatel imetajatel väga sarnased ning aktiveeritakse samas aju arengujärgus,» ütles uurimuse esimene autor Martin Garwicz Rootsi Lundi ülikoolist.
Põhimõte seisneb selles, et kuigi inimlaps hakkab kõndima alles aasta pärast sündi ja karihiir ühepäevaselt, jõuavad mõlemad organismid selleni samal hetkel aju arengus.
Garwicz ja tema kolleegid uurisid erinevate tegurite vahelisi seoseid 24 imetajaliigil – aju suurus, jäseme biomehaanika, kõndimise algus. Teiste hulgas analüüsiti tuhnikuid, šimpanse, merisigu, lambaid, jõehobusid ja kaameleid, kokku loomi üheteistkümnest maismaal elavast imetajate seltsist. Kõndimaõppimise vanust arvestati viljastumishetkest, mitte sünnihetkest.
Analüüsi tulemuseks saadi valem, mis seletas kõndimise algushetke peamiselt aju massi põhjal. Kuna muster tuli esile vaid siis, kui vanuse arvestamist alustati viljastumishetkest, võib oletada, et aju järjepidevas arengus pole sünnimoment oluline, ütles Garwicz.
Teadlaste arvates näitab uurimus, et inimese aju on põhijoontes teiste imetajate ajule väga sarnane, ainukeseks oluliseks erinevuseks on aju arengule kuluv aeg.