/nginx/o/2009/12/22/286463t1h58b7.jpg)
Utah' Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et tekstisõnumite saatjatega juhtus sõidusimulaatori peal rohkem liiklusõnnetusi - nad reageerisid eessõitva auto pidurituledele aeglasemini ning olid rooli keeramisel rohkem häiritud kui juhid, kes rääkisid sõitmise ajal mobiiltelefoniga.
Uurija Frank Drews ja tema kolleegid leidsid, et tähelepanu mustrid on sõnumi saatmise ja telefoniga rääkimise puhul erinevad, kirjutab
.
Viimasel juhul püüavad juhid tähelepanu jaotada telefonivestluse ja juhtimise vahel, otsustades jooksvalt, kumb tegevus on parajasti tähtsam. «Sõnumi saatmise puhul aga peavad juhid oma tähelepanu kas ühele või teisele tegevusele suunama,» selgitas Drews.
«Sellise tähelepanu vahetamise ajal, kui juht sõnumit koostab, loeb või saadab, on üleüldine reaktsiooniaeg märgatavalt pikem kui telefoniga vestlemise puhul,» lisas ta.
Uuringus ilmnes veel seegi, et sõnumite lugemine mõjutas pidurdamist mitu korda rohkem kui sõnumi koostamine.
Teadlased palusid 20 naisel ja 20 mehel vanuses 19-23 sooritada kaks ülesannet: ühel juhul pidid katsealused ainult juhtima ning teisel juhul nii juhtima kui tekstisõnumit saatma.
Osalejad, kes olid nii kogenud sõnumisaatjad kui ka keskmiselt 4,75-aastase juhtimiskogemusega inimesed, said ning saatsid sõitmise ajal sõnumeid, mille puhul tegid teadlased omakorda märkmeid pidurdamisaja, pikivahe, reastumise ning kokkupõrgete kohta.
Sõnumi saatmisest tingitud õnnetuse oht oli märkimisväärne. Üks seletus sellele on, et juhid, kes saadavad sõnumit, ei hoia piisavat pikivahet ning teisalt on reaktsiooni kiirus väga madal.
Näiteks Frank Drewsi uurimisrühma poolt tehtud uuringus vähenes reaktsiooni kiirus võrreldes tavalise sõitmisega sõnumi saatmisel keskmiselt 30 protsendi ning telefoniga rääkimise puhul üheksa protsendi võrra.