Naistearstid suitsetavaid rasedaid vangi ei saadaks

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Corbis / Scanpix

Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Seksuaaltervise Liit pöördusid kirjaga sotsiaal- ja justiitsministeeriumi poole, kuna on seisukohal, et suitsetavate emade karistamine rahatrahvi või vangistusega pole lahendus.

Justiitsministeerium on välja töötanud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille kohaselt hakatakse karistama suitsetavaid emasid rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega. Karistada saaksid rasedad, kes kahjustavad inimloodet teadlikult.

«Oleme arvamusel, et seaduse muudatus ja selle täitmise tarbeks kasutatavad ressursid ei too kaasa positiivseid muutusi. Milline võiks olla kasu tulevasele lapsele sellest, kui tema ema saab vanglakaristuse või rahalise karistuse?» küsivad seltsid oma pöördumises.

Lisaks on naistearstide, ämmaemandate ja seksuaaltervise liidu kinnitusel teada, et raseduse ajal esineb riskeerivat tervisekäitumist neil, kel on ka muid riskitegureid: perevägivald, teismeliseiga, kehv majanduslik olukord jne. «Riskikäitumist, sh tervist kahjustavaid eluviise, on nii ühiskonnas kui tervishoiusüsteemis võimalik vähendada vaid hoiakute muutmise teel, mis põhinevad tõenduspõhisel informatsioonil ja sekkumistel,» seisab pöördumises.

Suitsetamist hakatakse varjama

Riskikäitumise vähendamiseks on Tervise Arengu Instituut käivitanud tubakatoodetest loobumise nõustamisprogrammi, mis on seltside hinnangul palju parem lahendus.  

Rasedusaegsel jälgimisel on oluline osa nõustamisel. «Karistuse hirmus kahjulikke harjumusi tõenäoliselt varjatakse ja väheneb olulisel määral võimalus neist loobumiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks. Sel juhul ei saa rääkida teadlikust ja mitteteadlikust loote kahjustamisest, kuna kahjuliku tegevuse eitamise korral ei pruugi olla võimalust inimest selle kahjulikkusest teadlikuks tehagi,» selgitavad seltsid pöördumises. Rahatrahv või vangistus halvendavad ema ja pere (kõigi laste) olukorda veelgi.

Suitsetamine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine on tervistkahjustavad tegevused, mis võivad ühe tegurina mõjutada tulevase lapse tervist. Siiski, harva on naistearstide hinnangul võimalik leida otsest põhjuslikku seost tervisehäire ja kahjuliku harjumuse vahel, kuna mõju avaldavad ka mitmed muud tegurid. Peale alkohoolse fetopaatia ei teata ühtegi tervisehäiret, mille vahel esineks kirjeldatud otsene põhjuslik seos. Seetõttu on tegemist tõenduslikult lahendust mitteomava protsessiga. Samal ajal sünnib nii väärarendite kui tervisekahjustusega lapsi ka tervetel

Tagasi üles