Glükomeetri töökindlust peaks kontrollima igal aastal

Diabeediõde kontrollib patsiendi veresuhkrut. Foto: Lääne-Tallinna keskhaigla

Nüüdsest saavad diabeetikud Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) kontrollida oma glükomeetri usaldusväärsust ja täpsust – soovitavalt tuleks seda teha kord aastas.

Siiani puudus Eestis võimalus glükomeetrit laboris testida.

Veresuhkru mõõtmiseks kasutatav glükomeeter on diabeetiku jaoks hädavajalik abivahend, millega hõlpsasti jälgida oma ravi kulgu. Kui veresuhkru tase läheb liiga kõrgeks, tuleb süstida organismi insuliini, mida suhkruhaiguse korral kõhunääre iseseisvalt ei tooda. Seetõttu on oluline, et glükomeeter näitaks õiget tulemust, sest analüsaatori näidust sõltub süstitava insuliini hulk.

LTKH arendusspetsialisti Martin Pisarevi sõnul on glükomeetri kontroll võrreldav sõiduki tehnoülevaatusega. «Niisamuti nagu rikkis autogi, kujutab ka tehniliselt korrast ära glükomeeter inimesele ohtu. Kui analüsaatori uuringutulemus määrab ravi, tuleb olla kindel, et see näit on täpne ja seade töökorras. Pime usaldus ennast siinkohal ei õigusta,» sõnas ta. Seda enam, et insuliini manustamine liiga suures või väikeses koguses võib lõppeda teadvuse kaotamise või halvimal juhul surmaga.

Regulaarne kontroll – glükomeetri täpsust on soovitatav testida kord aastas – aitab tuvastada, milline on seadme mõõteviga ja muud võimalikud probleemid, et osata nendega arvestada. Näiteks võib inimene mõõta veresuhkru taset mitu korda järjest, lühikeste vahedega, ja saada igal korral erineva tulemuse. Millist neist usaldada ja millises ulatuses on niisugune kõikumine normaalne, on tal aga võimatu iseseisvalt kindlaks teha.

Neile küsimustele aitabki vastused leida laboris tehtav täpsushindamine. «Erinevalt tehnoülevaatusest ei saa inimesi seadusega kohustada oma glükomeetrit kontrollima – see on igaühe isiklik valik. Kuid vähemalt on neil nüüd see võimalus Lääne-Tallinna keskhaiglas olemas,» lisas Pisarev.

Ainus labor

Laboris tehtav glükomeetri kontroll ehk täpsushindamine koosneb kahest osast. Esimesel juhul kõrvutatakse kontrollitaval glükomeetril saadud tulemusi laboratooriumi analüsaatoril saadud tulemustega ehk hinnatakse, kui palju näidud erinevad.

Teisel juhul võrreldakse glükomeetrit sadade sarnaste analüsaatoritega üle maailma. See tähendab, et teenuse tellija glükomeetril tehakse rahvusvahelise kontrollmaterjaliga mõõtmine, mille tulemusel selgub, kuidas töötab konkreetne seade võrreldes teistega.

Praegu on LTKH labor Eestis ainus koht, kus glükomeetrite analüütilist kvaliteeti sellise põhjalikkusega hinnatakse. Glükomeetreid, mille ribasid diabeetikutele kompenseeritakse, on haigekassa nimekirjas kaheksa. LTKHs on lisaks nendele võimalik testida kõiki kasutusel olevaid glükomeetreid.

Selleks, et hinnata seadme täpsust, tuleb glükomeeter viia LTKH registratuuri koos testribade topsiga, kus on vähemalt viis kasutamata testriba, ja vormistada tellimus. Teenus on tasuline ja maksab 9,90 eurot. Glükomeetri kasutaja võib tellimuse esitada igas LTKH registratuuris, samuti saab ta valida, millisest LTKH üksusest soovib oma glükomeetri ja kontrolli tulemused kätte saada.

Sellise lahendusega on mõeldud just patsientide heaolu peale. «Mõnikord on inimese jaoks mugavam glükomeeter kätte saada mujalt, kui see esialgu viidi – näiteks mitte kodu, vaid töökoha lähedalt,» tõi Pisarev näite.

Kontrolli toodud glükomeetri saab kätte kahe tööpäeva jooksul. Kui teenuse tellijal ei ole võimalik kahte päeva oodata, võib ta küsida registratuurist asendusglükomeetri, mida saab kasutada senikaua, kuni tema isiklikku analüsaatorit kontrollitakse.

Glükomeetrile järele tulles saab kontrollitud seadmega kaasa ka sertifikaattunnistuse, kus on kirjas glükomeetri täpsusandmed. «Iga mõõtmisega kaasneb alati erinevatest komponentidest koosnev mõõtemääramatus. Küsimus on selles, kui suur see on,» selgitas Pisarev. «Sageli ei olegi viga seadmes endas, vaid tingitud näiteks testribade hoidmisest valedel tingimustel. Piisab sellest, kui ribade tops on olnud avatud kauem kui tootja poolt määratud, et uuringutulemuses kahelda.»

Testribasid hoida hoolikalt

Glükomeetri töö põhineb vabanevate elektronide voo mõõtmisel. Elektronide voog vabaneb siis, kui testribadel olev ensüüm glükoosoksüdaas puutub kokku veres sisalduva glükoosiga. Mida rohkem on veres glükoosi ehk mida kõrgem on veresuhkur, seda rohkem elektrone vabaneb ja seda suurem on uuringutulemus. Lihtsamalt öeldes toimub reaktsioon testribade peal ning glükomeeter mõõdab vaid tekkinud voolu tugevust.

Seetõttu on vaja testribadega ümber käia isegi hoolikamalt kui glükomeetriga. Näiteks tuleb ribasid hoida kaitstuna otsese päikesevalguse, niiskuse ja külmumise eest. Samuti on oluline ribade tops sulgeda kohe pärast riba võtmist ning pidada kinni topsile märgitud säilivuskuupäevadest.