Ainus täidevastane ravim kaob müügilt

Täidega on kimpus paljud pered.

FOTO: SCANPIX

Apteekidest ei leia enamt untud täidevastast ravimit Nix, sest seda importinud firma otsustas ravimi müümisest Eestis loobuda.

«GlaxoSmithKline Eesti OÜ teatas meile põgusalt, et nad on saanud peakontorist teate, et Nix kreemi ja šampooni tootmine Eesti jaoks on otsustatud lõpetada,» ütles ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Kui sügeliste vastu võib kasutada bensüülbensoaati sisaldavat ravimit Benzotal, siis täide vastu näidustatud ravimeid rohkem apteekides saada ei ole, küll on müügil mõned muud täidevastased tooted.Ta selgitas, et apteekides pakutavad teised tooted  ei vasta küll ravimi definitsioonile, kuid on tõenäoliselt siiski tõhusad. «Samuti võib täidest vabanemiseks täiendavalt kasutada spetsiaalset kammi. Seega abita lapsevanemad ei jää, kui nad oma murega apteeki pöörduvad,» on ametnik veendunud.

Laiuse sõnul on ravimi turustamine Eestis ravimi müügiloa hoidja otsus ning riik ei saa kedagi sundida oma ravimeid siin müüma, kui müügiloa hoidjal vastavat huvi ei ole. Hädavajalike ravimite, millel ei ole Eestis müügiluba või mida siin ei turustata, Eestisse toomiseks on loodud müügiloata ravimite turustamise süsteem, mis eeldab arstilt või erialaseltsilt vastava taotluse esitamist ravimiametile. «Loomulikult on kõigile mugavam, kui Eestis on püsivalt saadaval müügiloaga ravim, kuid sõltuvalt firmade ärilistest otsustest ei pruugi see alati nii olla ning kuigi ravimiamet alati palub kaaluda Eesti turule jäämise võimalikkust, siis nagu öeldud, ei ole see ravimi tootja jaoks siduv kohustus,» tõdes Laius.

GlaxoSmithKline Eesti ravimimüügi juhi Theresa Tarumi sõnul on Nix 50mg/g kreemi ja šampooni müügi lõpetamine Eestis ja Baltikumis põhjustatud tsentraalsest otsusest lõpetada kogu Ida-Euroopas kõnealuste toodete toomine. «Üritasime Baltikumi tasandil leida võimalusi toote müügi jätkamiseks, kuid kahjuks polnud see võimalik. Oleme turuolukorraga kursis, kuid paraku ei saa omalt poolt rohkem midagi teha,» kinnitas Tarum.

Augustikuu viimastel päevadel hoiatas terviseamet, et pärast pikka suvepuhkust on mitmed pered avastanud oma laste peadest täisid ning soovitati korra nädalas laste päid kontrollida.

 Inimese peatäi e. Pediculus humanus capitis on verd imev parasiit, kes elab vaid inimese peas juustega kaetud alal, kus on talle sobilik elukeskkond st õige temperatuur ja niiskus. Täi on umbes seesamiseemne suurune väike parasiit, mis levib inimeste hulgas kiiresti ja kergesti. Täi toitub inimese verest, süües 5 korda päevas, korraga 35-45 minutit.

Täid ei ela ilma verd imemata üle 24-48 tunni. Ideaalkliima on täile temperatuur +30 C ja 70 protsenti niiskust. Täile on surmav temperatuur alla +22 C ja üle  +44C, seda aga mitte täitingule, kes võib kammis või riietes säilitada eluvõime kuu aega.

Tavaliselt on peas alla tosina elusa täi, kuid sadu tinge. Lemmikpiirkonnaks on kõrvatagused ja juuste piir kaelal. Emane täi muneb ööga 5-10 muna juuksejuurtele, kokku elu jooksul 100-350 muna, kleepides oma kehanõrega tingu ehk täimuna tugevalt juukse külge. Ting areneb täiskasvanud täiks 30-35 päeva, läbides kolm moondeperioodi. Madalal temperatuuril täi arenguperiood pikeneb. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul verd imeda, muidu nad hukkuvad.

Tavaliselt on täid peas olnud juba kaks kuud, enne kui pea sügelemine annab märku, et midagi on korrast ära. Lükates juuksed lahku ja vaadates juukseid peanaha lähedal, on näha juuste küljes valkjaid tinge, tavaliselt just kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla tingitud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.

Täi ei lenda ega hüppa, levib vaid otsese kontaktiga nakatunud inimestelt, nende juustest, kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt jms. Ilma peremeheta jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks. Tingud, mis on maha kukkunud, on veel 10 päeva elus, kui on sobiv temperatuur ja niiskus.

Tagasi üles