Geenimutatsioon pakub kaitset HIVi eest

Foto: Toomas Huik

Miks ei nakatu mõned HIV-positiivsete partnerid hoolimata sellest, et mingeid kaitsevahendeid ei kasutata? Miks ei saa kõrge HIV-nakatumusega piirkondades osa prostituute siiski nakkust?

Vastus peitub inimese geenides. Nimelt kannab osa inimestest sellist geenivarianti, tänu millele nende rakkudes puudub retseptor, mille abil HI-viirus suudaks rakku siseneda, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal 

Novaator

.

Selle geenimutatsiooni - CCR5-Δ32 esinemissagedus tõuseb maakeral põhja suunas. Aafrikas ei leidu seda üldse ning kõige arvukamalt leidub selle HIVi eest kaitsva geenivariandi kandjaid Põhja-Euroopas.

Miks selline variant just siin on levinud, on teadlaste seas tänini vaidlusteema. Ühe hüpoteesi kohaselt võis see mutatsioon pakkuda teatud ellujäämiseelist 14. sajandi katkuepideemia ajal.

Kuid selle teooria kummutasid pronksiaja matmispaikadest võetud proovid, mis näitasid, et kõnealune mutatsioon oli juba siis sama arvukalt esindatud nagu tänapäeva eurooplaste seas.

Teine hüpotees seostab antud geenivariandi levikut rõugeepideemiatega ning sellega, et see pakkus teatavat kaitset.

Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös vaatles FITBiotechi teadur Maarja Adojaan selle geenivariandi olemasolu Eesti HIV-positiivsetel.

HIVi ei saa nakatuda need, kellel on olemas CCR5-Δ32 mutatsioon mõlemal kromosoomil. Ligi 500 inimesest koosneva võrdlusrühma uurimisel tuli välja, et 3 protsenti Eesti inimestest omab seda HIVi eest kaitsvat geenivarianti - see tähendab, et neil on mutatsioon mõlemas alleelis.

HIV-positiivsete hulgas ja võrdlusrühmas oli ühe sellise geenivariandi kandjaid enam-vähem võrdselt, seega ühes alleelis selline geen süstivat narkomaani HIVi eest ei kaitse.

Küll on mitmed uuringud näidanud, et isegi ühe sellise variandi omamine lükkab aidsi väljakujunemise mõne aasta võrra edasi.