Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tänasest kehtib hooldusravis omaosalus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: Caro / Scanpix

Alates 1. jaanuarist 2010 rakendub statsionaarses hooldusravis 15-protsendiline omaosalus, mis võimaldab suurendada hooldusravi kättesaadavust.


Patsiendi jaoks tähendab see, et ta peab ühe voodipäeva kohta tasuma ligikaudu 95 krooni, seega 2850 krooni kuus.

Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest raviasutusele ligikaudu 538 krooni, kuus seega umbes 16 140 krooni.

Hooldusravi omaosaluse kehtestamine on olnud sotsiaalministeeriumi teatel kaua päevakorras.

2004. aastast kehtiva hooldusravivõrgu arengukava (2004-2015) kohaselt nähti hooldusravis omaosaluse olemasolu ette juba aastast 2006.

Elanikkonna vananedes suureneb ka vajadus hooldusteenuste järele. Kui Euroopa rahaga saab valmis ehitada hooned ja voodikohad, siis omaosaluse sisseseadmine tekitab võimaluse senisest rohkem hooldusravi pakkuda.

Ministeeriumi jaoks on väga oluline ka koduse õendusabi arendamine, et inimene saaks teenust pigem harjumuspärases keskkonnas - oma kodus.

Paralleelselt täiendavate voodikohtade loomisega käib koduõendusteenuse järk-järguline arendamine ja mahtude suurendamine.

Näiteks on omaosaluse rakendamise tõttu statsionaarsest hooldusravist vabanevate vahendite arvel võimalik parandada 2010. aastal statsionaarse hooldusravi kättesaadavust 11 protsenti ning tõsta ravijuhtude arvu kogu hooldusravis 12 protsenti möödunud aastaga võrreldes.

Veelgi enam paraneb kättesaadavus ambulatoorses hooldusravis (13 protsenti), kus koduõenduses on ravijuhtude arvu kasv 14 protsenti ning vähihaigete koduses toetusravis 10 protsenti.

Hooldusravi omaosaluse määr ühes kalendrikuus jääb alla keskmise pensioni suuruse. Siin saab tõmmata paralleeli hooldekodudega - ka seal elavad inimesed maksavad osa
hinnast (kogu Eesti mastaabis üle 50 protsenti kõikidest hooldekodu teenuste rahastamisest maksavad inimesed ise).

Samuti on kohalikel omavalitsustel kohustus vajadusel elanikku toetada.

Tagasi üles