/nginx/o/2009/09/29/242609t1hfb5d.jpg)
Mõnikümmend aastat tagasi oli ravile allumatu nn. haiglabakter Norras sama tõsiseks surma põhjustajaks kui mujal maailmas, kuid nüüdseks on tol ajal kasutusele võetud agressiivne programm muutnud Norra maailma kõige nakkusevabamaks riigiks.
Norras leiti lahendus haiglabakteri ohjeldamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus (MRSA) on enamasti haiglates leviv ja antibiootikumravile allumatu superbakter, mis ainuüksi USAs põhjustab iga aasta 19 000 inimese surma - rohkem kui aids, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal
Norras kasutusele võetud meetod näitab aga, et neid surmasid oleks küllalt lihtsalt võimalik vältida, kirjutas AP.
Umbes üks protsent kõigist arenguriikides elavatest inimestest kannab MRSAd oma nahal. Enamasti on bakter ohutu, kuid kehasse näiteks läbi kriimustuse sisenedes võib see osutuda surmavaks.
MRSA levib kiiresti haiglates, kus haigustest nõrgestatud inimesed on vastuvõtlikumad; kuid haiguspuhanguid on olnud ka vanglates, spordisaalides ja isegi randades.
Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on haigustekitajate hulgas leviv antibiootikumiresistentsus üks tõsisemaid meie planeeti ähvardavaid terviseprobleeme.
Ravimite väärkasutamine ja ülekasutamine on põhjustanud mutatsioone ravitavates haigustes nagu tuberkuloos ja malaaria, muutes nende ravimise raskemaks ja mõnikord võimatuks. Norras leitud lihtne lahendus annab aga lootust paremale tulevikule.
Norra mudel on üllatavalt lihtne. Esiteks kirjutavad arstid Norras välja vähem antibiootikume kui kusagil mujal, seega on haigustekitajatel raskem resistentseks muutuda.
MRSAga nakatunud patsiendid isoleeritakse ja bakteriga nakatunud meditsiinitöötajad saadetakse koju. Arstid uurivad iga MRSA-juhtumit põhjalikult, küsitledes patsiente nende reiside kohta ja testides kõiki, kes nendega kontaktis on olnud.
«Me ei kirjuta antibiootikume välja igale inimesele, kellel on palavik. Me soovitame neil vastu pidada ja oodata ning anname enesetunde parandamiseks Tylenoli,» ütles Norra arst John Birger Haug.
Oma rolli mängivad kindlasti ka Norra tugevad sotsiaalsed garantiid - haigetele inimestele ja haigete lastega vanematele makstakse rahulikult kodus paranemise ajal palka. Ravimite reklaamimine on aga üldse keelatud, mistõttu patsiendid ei oskagi arstilt kangete ravimite väljakirjutamist nõuda.
Kuigi norralased ise suudavad superbakterit kontrollida, teevad neile muret inimesed, kes bakteri reisidelt kaasa toovad. Peaaegu kõik eelmisel aastal MRSA-diagnoosi saanud inimesed olid välisriikides käinud.
Norras moodustavad MRSA-nakkused vaid ühe protsendi kõigist stafülokokk-nakkustest, samas kui selles osas maailmas juhtpositsioonil olevas Jaapanis on see protsent koguni 80, Iisraelis 44, Kreekas 38, USA-s 63 ja Suurbritannias 45.
Mitmed näited kinnitavad, et Norra programm töötab ka mujal. Suurbritannias Kings Lynnis asuva Queen Elizabethi haigla mikrobioloogi Lynne Liebowitzi eestvõtmisel paluti sealsetel arstidel lõpetada kahe teadaolevalt MRSA-nakkuse levikut lihtsustava antibiootikumi kasutamine ning vaid kuu aega hiljem hakkasid MRSA-juhtumid vähenema.
Jaapani kõrgtehnoloogiaga varustatud ülimodernsetes haiglates sureb MRSA-nakkusesse igal aastal 17 000 inimest. Tokyo Juntendo ülikooli haigla nakkustearsti Satoshi Hori sõnul kirjutavad arstid välja liiga palju antibiootikume, kuna ravimifirmad annavad neile raha ravimite soovitamise eest patsientidele.
Hori enda haiglas kirjutatakse antibiootikume nüüd välja vaid nendele, kes seda tõsiselt vajavad, nakkust kandvaid inimesi uuritakse põhjalikult ja isoleeritakse. Praeguseks on selles haiglas MRSA-juhtumite arv langenud kahe kolmandiku võrra.
Kui antibiootikumiresistentsuse levikut kontrolli alla ei saada, võime peagi olla tagasi aastas 1913, kui antibiootikume veel polnud ning iga väiksemgi operatsioon võis nakkusohu tõttu lõppeda surmaga.