/nginx/o/2009/02/03/127198t1h4ece.jpg)
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel valminud uuringust selgus, et ligi kolmandik küsitletutest pidi viimasel külastusel eriarsti vastuvõtule pääsemist ootama kauem kui kuu aega alates registreerimisest.
Pikad arstijärjekorrad teevad jätkuvalt muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase viie aasta jooksul on enam kui kuu aega eriarstile pääsemist oodanud inimeste osakaal pidevalt suurenenud.
Nädala jooksul pärast vastuvõtule registreerimist pääses eriarsti vastuvõtule mullu viimasel külastusel 41 protsenti inimestest, 27 protsenti pidi ootama 8 päeva kuni neli nädalat.
Inimesi, kes pidid eriarsti vastuvõttu ootama enam kui kuu aega, oli võrreldes teiste piirkondadega enam pealinnas, vanuserühmade võrdluses kõige enam 50-aastaste ning eakamate seas.
Viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanud inimestest neljandik koges olukorda, kus neid ei registreeritud kohe eriarsti järjekorda, kuna registreerima hakati alles teatud kuupäevast. Soovitud aja sai eriarsti juurde viimasel registreerimisel 70 protsenti külastajatest. Põhjuseks, miks soovitud aega ei saadud, toodi kõige sagedamini pikki järjekordi.
Probleeme või tõrkeid eriarsti külastamisel koges viimasel visiidil 24 protsenti inimestest, sealhulgas suurem osa neist kurtis just pikkade järjekordade üle.
Perearstisüsteemiga ollakse rahul
Perearsti külastajatest koges probleeme või tõrkeid seevastu 8 protsenti, kuid taas olid peamiselt murettekitavad pikad järjekorrad.
Ligi kolmandik inimestest peab oluliseks seda, et vähemalt ühel korral nädalas võtaks perearst patsiente vastu ka pärast kella 18. Ootuspäraselt on huvi selle võimaluse vastu kõrgeim tööl käivate inimeste seas.
Suurem osa küsitlusele vastanutest on praeguse perearstisüsteemiga rahul ja rahulolematuid on vaid 14 protsenti. Viie aasta lõikes on rahulolu perearstisüsteemiga suurenenud.
Hambaarsti puhul häirib kallidus
Ka üldine rahulolu arstide ja tervishoiutöötajatega on kõrge – arstide ja tervishoiutöötajatega kokkupuutunud inimestest enam kui 80 protsenti oli nendega rahul.
Veidi madalam oli rahulolu häirekeskuse operaatoritega, kuid seda eelkõige seetõttu, et enam kui kümnendik operaatoriga suhelnud inimestest oma rahulolule hinnangut anda ei osanud. Viimaste aastate võrdluses on suurenenud patsientide rahulolu hambaarstiga ning pereõega.
Perearsti, pereõe, eriarstide, haiglapersonali ning kiirabibrigaadi puhul oli rahulolematuse põhjuseks kõige sagedamini meditsiinitöötaja halb suhtumine (vähene tähelepanu, ükskõiksus, pealiskaudsus, ebaviisakus) ning ebakompetentsus.
Hambaarsti puhul nimetati lisaks ebakompetentsusele negatiivsena ka teenuse kallidust. Häirekeskuse operaatoriga suhelnud inimesed pidasid kõige sagedamini ebameeldivaks seda, et operaator ei soovinud abi kohale saata või abi saabus kaua, kuid mainisid ka operaatori ebameeldivat suhtumist.
Uuringu viis perioodil 14. oktoobrist 4. novembrini 2009 läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 1500 eestimaalast vanuses 15-74, küsitlusmeetodiks olid silmast silma intervjuud vastajate kodudes.