Limonaad võib tuua tervisemured

Kuigi Eesti lapsed tarvitavad teiste riikidega võrreldes vähem magusaid karastusjooke, soovitavad ka meie toitumiseksperdid janu kustutamiseks limonaadi asemel vett juua. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Probleemid ülemäärase kehakaaluga ei ole vaid toiduvaliku süü, oma osa on selles ka magusate karastusjookide liigsel tarvitamisel.

Sellise tõdemuseni on jõutud mitmes riigis ja nii on üles kerkinud arutelu limonaadimaksu kehtestamise üle. Näiteks on limonaadimaks praegu teemaks USAs ning läinud aastal kaalusid seda Soome ja Taani.

Eesti toitumisekspert Mai Maser märkis, et Euroopas laste ülekaalulisusega tegelevad teadlased on magusate jookide maksustamist soovitanud juba 2008. aastast.

Kas Eestis just sellist maksu tarvis oleks, Maser ei kommenteerinud, kuid nentis, et suhkrurikaste karastusjookide ülemäärane tarvitamine ja liigne kehakaal on probleemiks muutunud siingi.

Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumist käsitleva uuringu (HBSC study) viimaste andmete järgi joovad Eesti lapsed magusaid jooke teiste riikidega võrreldes siiski üsna vähe. Kui aga vaadata laste taskuraha kulutamist käsitlenud uuringu tulemusi, siis on näha, et Eesti laste raha läheb peamiselt söödavale-joodavale ja nimekirja eesotsas on karastusjoogid.

Lisaks on ilmnenud tendents, et Eestis on poisid ülekaalulisusega rohkem hädas kui tüdrukud. Samal ajal joovad nad ka karastusjooke pea kaks korda enam ja kulutavad oma taskuraha peamiselt karastus- ja energiajookidele ning kartulikrõpsudele.

Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul ei ole karastusjookide joomist ja poiste ülekaaluprobleemi eraldi uuritud ning seetõttu ei saa kindlalt väita, et seal on mingi seos.

Magusate karastusjookide sagedase tarvitamise puhul on Pitsi hinnangul probleemiks veel see, et need joogid annavad vähe vitamiine ja mineraalaineid.

Kui laps joob rohkelt limonaadi, ei pruugi ta ilmtingimata ületada päevast soovitatavat energiakogust, kuid tal jääb kindlasti puudu erinevatest vitamiinidest ja mineraalidest, sest teised vajalikud toidugrupid jäävad limonaadi tõttu vajalikul hulgal tarvitamata.

Maser märkis, et magusad joogid ei peaks olema laste igapäevaseks tarvitamiseks. Janujoogiks olgu tema õpetuse järgi ikkagi ainult vesi, külmal ajal võib juua ka teed, näiteks vanaema varasalvest pärit taimeteesid.

Vesi on parim
•    Päevane soovitatav magusaportsjonite arv on kuni 4, lastel kuni 2. Üks magusaportsjon on näiteks 100 milliliitrit karastus- või mahlajooki, 2 teelusikat suhkrut, mett või moosi, 1–2 kommi.
•    Sõltuvalt inimesest ja menüüst vajab organism päevas vett isegi 6–8 klaasi. Janu kustutamiseks sobib vesi kõige paremini.
•    Joogivee teevad isuäratavamaks marjad ja jäätükikesed ning sidruni- või kurgiviilud.