Jalgrattakiirabi turgutas pargis magajaid ja narkomaane

Kiirabipatrull jalgrattal. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Tallinna kesklinnas tegutsenud kiirabi jalgrattapatrullil tuli suvel tavapäraselt turgutada nii vedelikupuuduses eakaid kui ka narkoaine pärast kokkukukkunuid ja alkoholiuimas murul magajaid.

Tänavu sai Tallinna kiirabi jalgrattapatrull kolme kuu jooksul 229 väljakutset, mis on viieaastase tegutsemise rekord. «Küllap oli põhjuseks ka erakordselt ilus suvi,» ütles Tallinna kiirabi vanemõde Aleksei Štšegolihhin. «Ilmad olid palavad ja eakatele kuumus ikkagi mõjub – mõni tundis ennast vedelikupuuduse tõttu halvasti, kuid oli ka tõsisemaid kokkuvajumisi.»

Samas märkis Štšegolihhin, et teisalt oli tänavune suvi jalgrattapatrullile paarist eelnevast kergem, sest ei olnud tarvis teha ühtegi elustamist ega olla ühegi surma juures.

Jalgrattapatrulli eelis tavalise kiirabibrigaadi ees on – nii imelik kui see ka ei tundu – kiirus. «Kui võtame vanalinna-kesklinna piirkonna, siis ratas jõuab tavaliselt palju kiiremini kohale kui auto,» nentis Štšegolihhin. Kui väljakutse on näiteks Raekoja platsile, Solarise keskusesse, Vabaduse väljakule, Tammsaare parki või Balti jaama – kohtadesse, kuhu rahvamassid põhiliselt kogunevad –, jõuab jalgrattapatrull kohal vaid mõne minutiga.

Seda, kas tervisehäda korral läheb kohale tavaline kiirabibrigaad või jalgrattapatrull, otsustab häirekeskus. Kodudes käib enamasti tavaline brigaad. «Jalgrattapatrull teeb korterivisiite ainult hädaolukorras, kui teame, et patsienti on vaja elustada või ta on üliraskes seisukorras ja kõik muud kiirabibrigaadid on hõivatud,» selgitas Štšegolihhin. «Küll aga käime kaubanduskeskustes ja ka hotellides.»

Sel suvel oli jalgrattapatrulli väljakutse põhjuseks 54 korral trauma, 31 korral nõrkus, 25 juhul alkoholijoove või mürgistus, 16 juhul minestamine ja 15 juhul narkojoove. Štšegolihhini sõnul oli narkojoobe juhtumeid tegelikult märksa rohkem ehk 40-50: «Lihtsalt siis, kui kiirabi välja kutsuti, ei olnud veel päris selge, mis inimesel viga on – ta on teadvuseta, lamab maas. Kohale jõudes selgus, et tegu oli narkojoobega.»

Jalgrattapatrullis töötamine nõuab head füüsilist vormi. Vanemõe sõnul sõidab patrull 12-tunnise vahetuse jooksul maha 60-70 kilomeetrit. «See on päris kõva trenn,» tõdes Štšegolihhin. «Suurema osa ajast patrull ju pidevalt liigub. Me ei reageeri mitte üksnes väljakutsetele, vaid sekkume ka ise, kui abivajajat märkame. Laupäeviti-pühapäeviti sõidame hommikuti läbi vanalinna ja kesklinna pargid ning vaatame üle kõik lamajad ja magajad. Ka suvel on hommikuti maa külm ning muru peal magades võib saada neeru-, põie- või kopsupõletiku. Inimene ise ei saa algul arugi, alles hiljem selgub, et on haigeks jäänud.»

Kui EKG-aparaat välja arvata, on jalgrattapatrullil täpselt sama varustus, mis tavalisel kiirabibrigaadil: alates peavalurohust ja sidemetest, lõpetades hapnikuballoonide ja elustamiseks vajaliku defibrillaatoriga. «Kõik on olemas, ainult väiksemates kogustes kui autos,» kinnitas Štšegolihhin. Ühel jalgrattal on kaks pauna, mis kokku kaaluvad 25-30 kilo.

Kiirabi jalgrattapatrullis sõitis sel aastal 27 meedikut ja see alustab uuesti tööd järgmise aasta juunis.

Statistika

Tallinna kiirabi jalgrattapatrull teenindas kolme kuu jooksul – juunist augustini – 229 kutset.

Patsiendid olid vanuses 12-89.

Kõige rohkem vajati abi kella 11 ja 17 vahel.

Kiiretele kutsetele kohalejõudmise aeg oli keskmiselt pisut alla kuue minuti.

Edasist kiirabibrigaadi abi vajas 80 inimest, politseile anti üle 32 ning kohapeal sai piisavat abi 95 inimest. 22 väljakutse korral abivajajat ei leitud.