/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2010/01/06/292512t1hacfe.jpg)
Eesti E-tervise Sihtasutuse eestvedamisel on valminud patsiendiportaal, kus ID-kaarti kasutavad inimesed saavad tutvuda alates 2009. aastast nende kohta tervise infosüsteemi saadetud digitaalse terviselooga.
Oma terviselugu saab internetist vaadata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portaali saab siseneda
või
.
Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse liikme Madis Tiigi sõnul on täna andmeid patsientide kohta digiloos veel küll võrdlemisi vähe, kuid kindlasti suureneb terviseasutuste aktiivsus andmete sisestamisel lähitulevikus märkimisväärselt.
«Uute terviseasutuste liitumine tervise infosüsteemiga hoogustus eriti 2009. aasta lõpus ja täna saadab andmeid infosüsteemi üle 260 terviseasutuse. Patsientide aktiivsuse ja seega ootuste kasvuga suureneb kindlasti ka arstide aktiivsus,» ütles Madis Tiik.
Patsiendiportaalis saab patsient tutvuda andmetega oma visiitidest, uuringutest, diagnoosidest jms, mis on kantud tervise infosüsteemi alates terviseasutuse liitumisest süsteemiga.
Seda, milline terviseasutus on süsteemiga juba liitunud ja milline mitte, saab vaadata E-tervise kodulehelt.
«Kõikidel arstidel on süsteemiga liitumise kohustus alates 1. jaanuarist 2009, aga erinevused tekivad selles osas, et kõik arstid ei pea kõiki dokumente sinna saatma,» selgitas E-tervise Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Margit Loikmaa. Need terviseasutused, kes veel liitunud pole, rikuvad tegelikult seadust.
«Kohustuslikud dokumendid, mida praegu tuleb saata, on haiguslugude kokkuvõtted, nii statsionaarsed kui ambulatoorsed, siis retseptid ja töövõimetuslehed, mis käivad haigekassa kaudu,» täiendas ta ning lisas, et süsteemiga liitunud on seadusega kohustatud ka seda infot andmebaasi edastama.
Kui aga andmeid miskipärast andmebaasis näha pole, soovitas Loikmaa pöörduda vastava terviseasutuse poole.
Patsient näeb portaalis andmeid oma ravikindlustuse kohta ning saab volitada endale usaldusisikuid digiretsepti väljaostmiseks ja muudeks toiminguteks. Patsiendiportaalis saab ühtlasi anda nõusolekuid doonorluseks ja vereülekande teostamiseks ning tulevikus on patsiendiportaali kaudu võimalik ennast ka visiidile registreerida.
«Patsiendiportaal on aken patsiendi jaoks, kus ta näeb ainult enda andmeid. Arstid patsiendi lehele ligi ei pääse, nemad kasutavad üldist tervise infosüsteemi,» seletas Margit Loikmaa.
Tervise infosüsteem peaks tõhustama ka arstide tööd. Raviarst saab sealt vaadata ülevaadet patsiendi diagnoosidest ja ravimitest ning vajadusel on arstil võimalus võrrelda varem tehtud uuringuid viimaste tulemustega.
Perearstil on võimalus saada kiiresti tagasiside oma nimistu patsientide uuringute tulemustest või nende sattumisest kas kiirabisse või haiglasse.
Infopäringuid saavad teha vaid süsteemiga liitunud. Loikmaa sõnul on praeguseks liitunud 16 haiglat, ning süsteemi saadab praeguse seisuga andmeid 262 asutust.
Tervise infosüsteemiga on lepingu sõlminud üle 900 terviseasutuse, ent paljudel puudub veel tehniline valmisolek andmete sisestamiseks. Terviseameti registri nimistus on hetkel 1024 terviseteenust osutavat ettevõtet. Süsteemiga liitumise ning selle kasutamise järelevalvet teostab terviseamet.
Kuna tervise infosüsteemis olevad andmed on väga delikaatsed, on digiloo ülesehitamisel pööratud väga suurt rõhku süsteemi turvalisusele ja kaitsele nii võimalike rünnete eest kui ka andmete lekke eest. Madis Tiik selgitas, et seetõttu on patsiendiportaali võimalik siseneda ainult ID-kaardi abil.
Patsiendiportaal arendati välja sotsiaalministeeriumi tellimusel 2005.-2008. aastal toimunud digiprojektide raames, mille eesmärgiks on tervishoiusüsteemi tõhustamine ning tervishoiuteenuste arendamine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks.