Kips võib tekitada ägeda nahapõletiku

Foto: Priit Mürk.

Kui nahk kipslahases kangesti sügelema kipub, võib põhjuseks olla äge kontaktdermatiit, mille kutsuvad esile kipsis olevad kemikaalid.

Kips pannakse selleks, et fikseerida haige jäseme ja luumurdude õige asend ning et vigastatud piirkonda veelgi rohkem ei traumeeritaks. Teinekord võib aga kips reageerida nahapinnaga ning lisaks niigi valutavale jäsemele tekib veel äge nahapõletik. «Kipsi survest võivad nahapinnale tekkida koledad verevillid,» sõnas Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi. Villid tekivad sagedamini siis, kui kipsis jäset hoitakse pikalt allapoole rippes või trauma tõttu süveneb turse.

«Kips ei anna kuidagi järele ja tekkiv surve põhjustab naha ja nahaaluskoe verevarustushäireid,» märkis Veskimägi. Villid, turse, lisaks punetus ja kühmukesed iseloomustavadki ägedat kontaktdermatiiti – välistest teguritest põhjustatud nahapõletikku, mis tekib ärritava või allergiat tekitava aine sattumisel nahale. Kipsi puhul võib allergilist või nahaärritusreaktsiooni tekitada näiteks kipsi koostises olev kaltsiumsulfaat ja mitmed abiained.

Villikeste lõhkemise järel väljub sealt koevedelik, tekivad marrastused ja ketendus. «See on ebamugav, häiriv, vahel ka tõsine probleem,» nentis Veskimägi, kelle sõnul tekib nahahaigus umbes viiel protsendil kipsi kandvatest haigetest.

Sügelus viitab probleemile

«Väljakannatamatu valu ja sügeluse korral tuleb siiski kohe arsti poole pöörduda. Kui raviarst on lubanud kipsi kodus ära võtta, tuleb kipsialust nahka sooja vee ja seebiga pesta, kuivatada ja määrida ettevaatlikult peale rahustava toimega rasvast baaskreemi või salvi, näiteks Locobase’i, Sudocremi, Dermiloni. Samuti on abi kipsi alussidemest ja alusvattidest, mis meenutavad natuke mahulist vatiini,» soovitas Veskimägi. Täpse ravi ja režiimi määrab ikka arst, kes haigega tegeleb.

Sageli võib pärast kipsi paigaldamist tekkida ka jäseme turse ja kips hakata pigistama. Sellisel juhul peaks kipsi ettevaatlikult servast kääridega lahti lõikama ja vatiga polsterdama, et hõõrumiskohale ei tekiks inetu ja valus haav. Turset aitab vähendada jäseme üleval hoidmine ning varvaste ja/või sõrmede liigutamine. «Kipslahases käsi tuleb kolmnurkrätiku või spetsiaalse fikseerimispaelaga kaela siduda ja ka lahases jalg peab olema asetatud kõrgemale. Ohtlik turse võib tekkida siis, kui näiteks pikalt istudes jalg pidevalt laua all kõveras on,» tõdes Veskimägi.

Millal otsida abi?

Pöörduge viivitamata arsti poole, kui:

•    kips on murdunud või muutunud pehmeks,

•    kips pigistab või surub sedavõrd, et jäseme üleval hoidmisest pole kasu,

•    jäse on jahe, valulik ja sinakas,

•    tekib tugev sügelus, kipsi alt levib ebameeldivat lõhna ja tekib palavik (üle 38 kraadi).

Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla