Arst ei soovita ise kodus kipsi maha võtta

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile patsiendilt Listeri kääridega kipsi eemaldanud Madis Veskimägi toonitas, et seda peaks alati tegema arst, kuna tavaliste kääridega võib nahka sisse lõigata.
Eile patsiendilt Listeri kääridega kipsi eemaldanud Madis Veskimägi toonitas, et seda peaks alati tegema arst, kuna tavaliste kääridega võib nahka sisse lõigata. Foto: Erakogu

Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi toonitas, et kipsis jäsemega patsient peab end korduvalt arsti juures näitamas käima ja hiljem laskma kipsi tohtril eemaldada, et mitte end vigastada.

«Võib juhtuda, et mõni ülekoormatud ortopeed saadab patsiendi mugavalt perearsti juurde, viimane laiutab aga käsi, et kus temagi saab, las patsient ise võtab kipsi ära. Sellisel juhul on tegemist äärmiselt jabura olukorraga,» tõdes Veskimägi, kes on seda meelt, et kipsravi on tõsine ravi.

Lahase äravõtmine ei ole niisama lihtne – tuleb kontrollida, kas luumurd on kenasti paranenud, teha röntgen, hinnata liikuvust ning järgnema peab taastusravi. Kipsi eemaldamiseks kasutatakse tugeva haardega kipsikääre või Listeri kääre ning Veskimäe sõnul ei pea patsiendil seda varustust olema.

Oluline on taastusravi

Kipsist vabanedes on tavaliselt üks jäse teisest kõhnem, lihased aga taastuvad kiiresti, kui neid treenida. Perearst rõhutas, et taastusravi on äärmiselt oluline. «Kui jäse on kipsis olnud näiteks kaks nädalat, kulub lihase funktsiooni täielikuks taastamiseks neli nädalat ehk kaks korda enam aega,» ütles Veskimägi.

Esimesel paaril päeval on soovitatav teha leiges vees painutus- ja sirutusharjutusi, soe vesi leevendab lihaste spastilisust ja valulikkust. Koormust tuleb ravi käigus ettevaatlikult suurendada. Kui on tegemist näiteks sõrme- või randmeluuvigastusega, võib juba järgnevatel päevadel pigistada švammi või kummipalli, kui aga randmevigastusega, võib rannet kõikvõimalikes suundades sirutada. Alguses tuleks lihaseid liigutada aeglaselt, ringikujuliselt päripäeva ja vastupäeva. Jalavigastuse puhul võiks mõne päeva pärast järgneda kaheksakujuliste ringidega kõnnak, tänu millele saavad sidemed ja lihased ühtlaselt venitatud.

«Kõik sõltub muidugi sellest, millises piirkonnas ja kui tõsine vigastus on. Kindlasti tuleks järgida arsti nõuandeid,» rõhutas Veskimägi, lisades, et vigastusega, mille tõttu on tekkinud raske funktsionaalne häire, tuleks pöörduda taastusravispetsialistide poole.

Kuna vigastatud jäseme lihased ei saa koormust, hakkavad need aja jooksul kõhetuma. Seepärast on soovitatav lihaseid juba kipslahases oleku ajal pingutada ja lõdvestada, et need ei kaotaks oma jõudu. Vereringet aitab parandada sõrmede ja varvaste ning kõigi väljaspool kipsi olevate liigeste ja lihaste liigutamine.

Tagasi üles