/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/09/27/2409906t1h81e8.jpg)
Tallinna lastehaiglas on tekkinud olukord, kus silmaarsti juurde pääseb alles uuel aastal ja sedagi juhul, kui oktoobri alguses õnnestub number saada. Eestis ei tohi arstijärjekorrad olla kuuest nädalast pikemad.
Lapsed pääsevad arstile pärast pooleaastast ootust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene võimalus Tallinna kesklinna lastepolikliinikus silmaarsti vastuvõtule pääseda on veebruaris, Mustamäel asuvas lastehaiglas ulatub järjekord märtsi. Seda muidugi vaid juhul, kui 1. oktoobri hommikul õnnestub enne paljusid teisi soovijaid arstinumber saada.
Tallinna lastehaiglas töötab neli silmaarsti, neist kaks osalise tööajaga. «Üks põhjustest, miks silmaarstile on pikad järjekorrad, on selles, et praegu saab selle eriala arsti juurde pöörduda ilma saatekirjata, tervishoiuasutusel ei ole võimalik järjekorda reguleerida,» selgitas Tallinna lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier.
Haigla hinnangul on pika ooteaja põhjuseks see, et sageli tullakse probleemidega – näiteks koolieelne silmakontroll või äge silmapõletik –, mille lahendamiseks piisaks perearsti konsultatsioonist.
Ravijärjekordade pikkusi kontrolliv haigekassa möönab, et tõepoolest tuleb arsti juurde pääsemiseks liiga kaua oodata, kuna lastehaigla ei suuda seda teenust osutada.
«Lihtsamalt öeldes – ei ole nii palju arste, kes jõuaks soovijad vastu võtta,» ütles haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Katrin Romanenkov. Tema sõnul haigla tegeleb probleemiga, kuid siiani ei ole õnnestunud uusi arste leida. Haigekassa arvates oleks üks oluline osa silmaarsti järjekorra probleemi lahendamisel inimeste teadlikkuse parandamine.
«Näiteks ei pea nägemise halvenemisel silmade kontrolliks või prillide väljakirjutamiseks pöörduma tingimata silmaarsti poole, vaid esmase kontrolli võib teha ka perearst. Ka lapse silmade kontrolliks võiks esmalt pöörduda perearsti poole,» sõnas Romanenkov ja lisas, et nägemiskontrolli saavad teha ka prillipoodides töötavad optometristid.
Tartu Ülikooli kliinikumi oftalmoloogi Piret Jüri sõnul peab lapse esimene profülaktiline silmaarsti kontroll olema vanuses kolm kuni neli eluaastat, kuna nii vanad lapsed suudavad nägemisteravuse kontrollimiseks mõeldud tabeleid vaadata ning neile saavad silmaarstid teha vajalikud uuringud.
«Siin on oluline, et lapsega käidaks just nimelt silmaarsti vastuvõtul, sest teistel spetsialistidel ei ole vajalikke vahendeid ega ka pädevust,» rõhutas oftalmoloog.
See vanus on oluline, et välja selekteerida nägemisprobleemidega lapsed (sh laisa silma sündroom), et ravi oleks õigeaegne. «Kui laps on kolmeaastaselt silmaarsti kontrollis terveks tunnistatud ja kaebusi pole, võib koolieelse nägemiskontrolli teha ka perearst,» sõnas Jüri.